Prantsusmaa uus tank jäi Saksamaa lubaduseta

Prantsusmaa peab kavandama oma järgmise tanki, kuigi avalikku Prantsuse-Saksa tootmisplaani pole. Berliin pole seni öelnud, mis saab ühisprogrammist. Prantsusmaa relvajõudude peastaabi ülem kindral Fabien Mandon ütles 8. oktoobril Rahvusassamblee kaitsekomisjonis, et programmi tulemused „ne sont pas bons” (ei ole head) ning sakslased „on otsustanud projektist lahkuda” (Rahvusassamblee kuulamine, BFMTV). Tema väide läheb kaugemale sellest, mida kaks valitsust on seni kirjalikult kinnitanud.

Mandon täpsustas samas oma hinnangut. Ta ei nimetanud koostööd täielikuks läbikukkumiseks, sest kahe riigi armeed olid aastaid kokku leppinud tulevase tanki põhimõtetes. Küll aga möönis ta, et tulemus on tööstusele halb uudis (BFMTV).

Mida kaks valitsust tegelikult kokku leppisid

Programmi nimi on MGCS, lühend ingliskeelsest nimest Main Ground Combat System. See kavandati enama kui ühe tankina: võrgustikuna ühendatud mehitatud ja mehitamata sõidukite, sensorite ning relvade süsteemina, mis pidi asendama Prantsuse Leclerci ja Saksa Leopard 2 tankid.

See laiem eesmärk on praegu oluline. Saksamaa võib loobuda ühise sõiduki arendamisest ja jätkata samal ajal selle ümber kavandatud süsteemide uurimist. Saksamaa valitsuse pressiesindaja rõhutas seda 15. juunil: ühe konkreetse sõidukiga sidumata tehnoloogiate arendamine ei tähenda MGCS-ist tervikuna lahkumist (Saksamaa valitsus).

Kahe riigi kaitsenõukogu leppis 17. juulil kokku vaid koostöise lahingutegevuse uurimises kuni kontseptsiooni toimivuse tõendamiseni. Uut lubadust ühist veermikku ehitada ei antud (Élysée). Saksa kaitsevaldkonna väljaanne Behörden Spiegel tõlgendas vaikimist ühise tanki plaani lõpu märgina (Behörden Spiegel).

See tõlgendus on usutav, kuid siiski tõlgendus. Juuli tekstist kadus ühise tanki lubadus, ent seda ei tühistatud. Mandoni väide viitab ulatuslikumale lahkumisele: tema sõnul on Saksamaa loobunud ka ülejäänud teadustööst. Berliin pole talle avalikult vastanud. Teada pole ka ühestki lõpetamisteatest, muudetud kokkuleppest ega tühistatud lepingust. Kuni Saksamaa pole teisiti öelnud, põhineb väide laiemast lahkumisest Prantsuse kindrali sõnal.

Miks partnerlus lagunes

Prantsuse maaväe ülem kindral Pierre Schill ütles mais senaatoritele, et riigid ei jõudnud üksmeelele vajalike sõidukite arvu ega nende valmimise tähtaja suhtes (Prantsuse Senat). Erimeelsused puudutasid ka seda, milline tootja sõidukid ehitab.

Tööstusvaidlusel oli konkreetne sisu. Saksa relvatootja Rheinmetalli lisandumine muutis riiklike kaitsetööstuste vahel juba hapra tasakaalu keerulisemaks. Rheinmetall tõi kaasa 130-millimeetrise kahuri, mis konkureeris Prantsuse 140-millimeetrise ASCALON-kahuriga (Ifri). Kaks konkureerivat peakahurit tähendasid kahte eri nägemust samast tankist.

Berliinil oli vähem põhjust järeleandmisi teha. Saksamaa moderniseeritud Leopard 2A8 esitleti 2026. aasta aprillis (Saksamaa kaitseministeerium), mis annab Saksa armeele varuvariandi, mida Pariisil pole.

Prantsusmaa ajakava

Mandon tõi komisjonis välja tähtajad. Leclerci tanke hakatakse järk-järgult kasutusest kõrvaldama 2038. aastal ning asendaja uuringud peavad algama 2027. aastal (Rahvusassamblee kuulamine). Schilli sõnul vajab armee ligikaudu 200 tanki või samaväärset rasket lahingumasinat. Ta on öelnud ka, et kui rahvusvahelised plaanid venivad, võtab Prantsusmaa aastatel 2035–2040 kasutusele oma lahenduse (Prantsuse Senat).

Avalikest dokumentidest nähtub praegu teadustöö kokkulepe, kuid mitte lubadus ehitada ühine tank. Ükski allkirjastatud kokkulepe ei kohusta riike enne Leclerci kasutusest kõrvaldamise algust ühist sõidukit ehitama. Berliin peab avalikult ütlema, milliseid MGCS-i osi ta veel rahastab. Pariis ei saa vastust oodata: asendaja uuringud algavad 2027. aastal (Rahvusassamblee kuulamine) ning Saksamaal on moderniseeritud tank juba kasutusel.