Prantsusmaa lisab kaitsele 36 mld €

Prantsuse Rahvuskogu kiitis 19. mail heaks 36 mld € lisaraha kaitsekuludeks, tõstes 2030. aastani kavandatud kaitseinvesteeringud 436 mld €-ni (Le Monde, Al-Monitor). Eelnõu läks läbi häältega 440 : 122. Vastu olid ainult vasakpoolne La France Insoumise ja rohelised. See on Prantsusmaa kaitse-eelarve suurim ülespoole korrigeerimine aastakümnete jooksul. Samal ajal ei pääse EL-i ainus tuumariik ligi fiskaaltööriistale, mida 17 teist liikmesriiki kasutavad oma ümberrelvastumise rahastamiseks.

Mürsud, mitte uued platvormid

36 mld € ei osta Prantsusmaale uut väestruktuuri. See ostab eelkõige seda, mis sõjas kiiresti otsa saab. Suurimad read on 8,5 mld € lisaraha laskemoonale ning 8,4 mld € droonidele ja kaugjuhitavatele süsteemidele. Raha läheb ka eelhoiatussatelliitidele (3,9 mld €) ja koos Itaaliaga toodetavatele õhutõrje püüdurrakettidele (1,6 mld €) (Al-Monitor).

See on Ukraina sõjakogemus eelarvereale tõstetuna. Kolm aastat sõda on näidanud, kui kiiresti Euroopa varud tühjenevad. Pariis paneb raha sinna, kus puudujääk tekib esimesena.

Suured relvaprogrammid edasi ei liigu: uusi Rafale’i hävitajate tellimusi ei tule, fregatte juurde ei osteta ning Prantsuse-Saksa kuuenda põlvkonna lahingulennuki programm lisahoogu ei saa. Kaitsetööstuse esindajad kirjeldavad muudatust kui 2023. aastal hääletatud, kuid alarahastatud formaadi täitmist, mitte laienemist (Forces Opérations). Umbes 90% kuludest jääb Prantsuse ettevõtetele, mis on Euroopa kõrgeim kodumaise kaitsehanke osakaal (Defense News).

Vabastusklausel, milleni Prantsusmaa ei ulatu

EL-i 2024. aasta fiskaalreform lõi kaitsekulude vabastusklausli. See lubab liikmesriigil jätta kuni 1,5% SKP-st ulatuvad täiendavad kaitsekulud eelarvepuudujäägi arvestusest välja. Klausli on aktiveerinud 17 liikmesriiki (Epicenter Network, Brussels Signal). Prantsusmaa seda teinud ei ole, sest ta ei saa.

Alates 2024. aasta juulist on Prantsusmaa EL-i liigse eelarvepuudujäägi menetluses. See on ametlik protsess, mis käivitub, kui riigi puudujääk ületab 3% SKP-st. Prantsusmaa puudujääk on 5,1%. Vabastusklausel takistab uue menetluse algatamist kaitsekulude tõttu, kuid ei lõpeta juba käimasolevat menetlust. Määruse EL 2024/1264 artikkel 8 nõuab, et Prantsusmaa viiks puudujäägi 2029. aastaks alla 3%, olenemata rakettidele ja satelliitidele kuluvast rahast.

EL-i sees tekib selge asümmeetria. Saksamaa muutis oma põhiseaduslikku võlapidurit ja aktiveeris klausli. Ta kulutas 2026. aastal kaitsele 108 mld €, peaaegu kaks korda rohkem kui Prantsusmaa 57 mld €. Poolast sai esimene riik, kes allkirjastas EL-i SAFE kaitseala laenud, mis on uus EL-i laenuvahend sõjalisteks kuludeks. Paketi maht on 43,7 mld € ning Poola kulutab kaitsele 4,5% SKP-st. Kõige suurema eelarveruumiga riigid ei ole need, kes kannavad Euroopa tuumaheidutust.

Prantsusmaad survestab ka laenuraha hind. Kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis mais kõrgeimale tasemele alates 2009. aastast. 2026. aasta intressikulu prognoos on 74 mld €, mis ületab juba kaitse-eelarve. Prantsusmaa laenab korraga nii võla teenindamiseks kui ka ümberrelvastumiseks.

Reeglid surve all

Hääletuse poliitiline kandepind oli ebatavaliselt lai. Rassemblement National ja sotsialistid hääletasid koos valitsusblokiga, mis teeb sellest ühe viimaste aastate laiema kaitsepoliitilise kokkuleppe. Uusi tulumeetmeid eelnõu siiski ei sisalda. Raha tuleb miljarditesse eurodesse ulatuvatest kärbetest teistes ministeeriumides.

Vasakpoolne vastuseis ei puudutanud ainult raha. Saadikud hoiatasid, et eelnõu annab täitevvõimule ebamääraselt sõnastatud õigused keskkonna- ja planeerimisreeglitest mööda minna, kui valitsus kuulutab välja julgeolekuolukorra.

Macron toetab kaitsekulude eraldi käsitlemist puudujäägireeglites. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on ähvardanud SAFE laenuprogrammist lahkuda, kui vabastusklauslit ei laiendata energiakuludele. Samal ajal kasutab umbes pool kaitseklausli aktiveerinud riikidest tekkinud eelarveruumi muudele kuludele kui kaitse. See nõrgestab mehhanismi usaldusväärsust just siis, kui surve selle laiendamiseks kasvab.

Eelnõu liigub 2. juunil Prantsuse senatisse. Parlamendi aritmeetika on selge. Eelarve oma mitte.