Prantsusmaa surus Usmanovi sanktsiooninimekirjast välja

EL-i valitsused pikendasid 22. septembril Venemaa-vastaseid sanktsioone veel kolmeks aastaks, kuid eemaldasid nimekirjast miljardär Alisher Usmanovi (Council). Prantsusmaa nõudis tema nime eemaldamist ega ole avalikult selgitanud, miks just tema puhul erand tehti. Järgmisel päeval andis Aserbaidžaan armu vangistatud Prantsuse kodanikule. Sündmuste ajastus tekitab küsimuse, millele seni teada olevad tõendid vastust ei anna.

Kuidas ühe vetoähvardusega nimekirja muudeti

Venemaa ja Usbekistani ärimees Usmanov kuulus EL-i sanktsiooninimekirja. Nimekirja kandmine kohustab kõigi liikmesriikide panku ja ettevõtteid tema vara külmutama. Euroopa Liidu Nõukogu uuendab nimekirja kandeid korrapäraselt. Nõukogus lepivad sanktsioonides kokku liikmesriikide valitsused ning otsused vajavad ühehäälsust, nii et iga valitsus saab need blokeerida.

Slovakkia taotles mitu kuud edutult Usmanovi ja teise miljardäri Mihhail Fridmani nime eemaldamist. 11. septembril esitas Prantsusmaa sama taotluse, kuid ainult Usmanovi kohta (Euronews).

Kui kaks valitsust jätsid nõusoleku andmata, jäi sanktsioonide pikendamine toppama. Slovakkia ja Prantsusmaa vastuseisu tõttu pikendas EL sanktsioonide kehtivust esialgu vaid nädala võrra (STVR).

Surve kandis vilja. Lõpliku otsusega jäid ligi 3000 inimese ja üksuse suhtes kehtestatud sanktsioonid jõusse 22. septembrini 2029 (Council). Samal ajal eemaldati nimekirjast mitu inimest, nende seas Usmanov ja Fridman (Le Monde).

Järgmisel päeval antud armuandmine ja kinnitamata seos

Aserbaidžaani president andis 23. septembril armu Prantsuse kodanikule Martin Ryanile, kes oli vangis olnud 2023. aasta detsembrist (APA). Samal õhtul teatas Prantsusmaa välisministeerium, et Ryan on oma pere juures. Ministeerium tervitas armuandmist humanitaarse sammuna ega maininud Usmanovi (TV5Monde).

Enne sanktsiooniotsust kirjutas Euronews, et diplomaatide sõnul oli arutlusel kokkulepe: Aserbaidžaan annab Usmanovi nime eemaldamise eest armu kahele Prantsuse kodanikule (Euronews). Reuters tsiteeris eraldi kolme Euroopa diplomaati, kelle sõnul süüdistas Pariis eraviisiliselt Aserbaidžaani Usmanovi kasutamises survevahendina, et mõjutada Prantsusmaad seoses kahe oma kodanikuga (France 24).

Aserbaidžaan lükkas selle versiooni tagasi ning kumbki valitsus pole kinnitanud, et vahetus toimus. Teine Prantsuse kodanik, ärimees Anass Derraz, oli 24. septembril endiselt vangis (BBC). Kokkuleppe tingimusi pole avalikustatud, mistõttu Derrazi jätkuv vangistus ei tõenda, kas tehing toimus või mitte.

Prantsusmaa selgitus partneritele

Ainus seni avalikkuse ette jõudnud põhjendus pärineb anonüümselt Pariisi diplomaadilt. Ta viitas konkreetsele riikliku julgeoleku küsimusele ja ütles, et rahvusvahelised partnerid olid Prantsusmaaga Usmanovi asjus ühendust võtnud (Le Figaro).

Kohtuotsusega võrreldes jääb selgitus napiks. 2024. aasta veebruaris jättis Euroopa Liidu Üldkohus Usmanovi sanktsiooninimekirja kandmise jõusse. Kohus nõustus, et Usmanov oli juhtiv ettevõtja sektorites, mis toovad Venemaale märkimisväärset tulu (EUR-Lex). Otsus ei tähenda, et nimekirjast eemaldamine oleks õigusvastane, sest valitsused võivad üksmeeles sealt ükskõik millise nime kustutada. See näitab, et algne põhjendus pidas kohtuliku kontrolli vastu.

Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul surus Pariis oma taotlust jõuliselt läbi, kuid ei andnud üksikasjalikku põhjendust. Tsahkna on palunud Prantsusmaal oma kaalutlusi selgitada (ERR).

Nüüd peavad kahe mehe suhtes survet hoidma liikmesriikide valitsused. Eesti ja Läti on kehtestanud oma piirangud ning Leedu valmistab meetmeid ette (To Brief). Iga riik peab ise oma reeglid koostama ja jõustama. Need kehtivad ainult riigi enda piirides ning teiste EL-i riikide pankadel ei ole enam EL-i õigusest tulenevat kohustust meeste vara külmutada.

Kindlalt teada on see, kuidas võimu kasutati. Prantsusmaa kasutas kõigi valitsuste nõusolekut nõudvat otsust, et saavutada erand kogu EL-i hõlmavast sanktsiooninimekirjast. Ta pole teistele valitsustele ega avalikkusele öelnud, milline oht selle erandi tingis. Kas Ryani armuandmine oli sellega seotud, pole tõendatud. Küsimuse saab lahendada vaid Prantsusmaa välisministeerium, kes nimetab nõukogus peetud kõnelusi konfidentsiaalseks.