Prantsuse Rafale tulistas Läti kohal drooni alla

Kolme nädalaga on NATO hävitajad Balti õhuruumis drooni alla tulistanud kahel korral. Rumeenia F-16 hävitas drooni Eesti kohal 19. mail. Prantsuse Rafale tegi sama Läti kohal 8. juunil. Mõlemal korral kiitis NATO tulemuse heaks. Kummalgi korral ei selgitanud allianss avalikult, milliste reeglite alusel piloodid tule avasid.

See küsimus liigub otse 7.–8. juulil Ankaras toimuvale NATO juhtide tippkohtumisele.

Õhuturbe missioon, mis nüüd tulistab

Balti õhuturbemissioon on toonud liitlaste hävitajaid Leedus Šiauliai lennubaasi alates 2004. aastast, peagi pärast Eesti, Läti ja Leedu liitumist NATO-ga. Missioon loodi, sest kolmel riigil ei ole oma lahingulennukeid. Kaks aastakümmet tähendas see peamiselt Balti õhuruumi lähistel lendavate tundmatute õhusõidukite tuvastamist ja eskortimist. See oli rahuaja valve, mitte lahinguoperatsioon. Tule avamine oli erand, milleks anti luba juhtumipõhiselt riikide pealinnadest.

8. juunil sisenes droon Venemaalt Läti õhuruumi umbes kell 9.18 kohaliku aja järgi. Kaks Prantsuse Rafale’i tõusid Šiauliaist õhku ja hävitasid drooni Berzgale kohal, umbes 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist, kirjutasid Numerama ja Le Figaro. Läti kaitseminister Raivis Melnis ütles, et käsu sekkumiseks andis NATO juhtimisahel. Kolm nädalat varem oli Eesti kaitseminister andnud isiklikult loa Rumeenia piloodil Eesti territooriumi kohal tulistada.

Kaks juhtumit, kaks erinevat volitusahelat. Avalikku selgitust erinevuse kohta ei ole.

Kes ütleb „tuld“

21. mail palusid kõigi kolme Balti riigi presidendid NATO-l loobuda õhuturbemudelist ja asendada see püsiva õhukaitsemissiooniga. Nende keskne nõue on eelnevalt delegeeritud tuleavamise volitus. See annaks NATO komandörile õiguse anda drooni allatulistamise käsk ilma, et iga otsus liiguks tagasi mõne liikmesriigi pealinna (NATO). Üheksa idatiiva riiki toetasid sarnast sõnastust Bukarestis toimunud B9 tippkohtumisel. Ungari jäi erapooletuks, mis võib tähendada vetot, sest NATO otsused vajavad kõigi 32 liikme konsensust.

Peasekretär Mark Rutte nimetas mõlemat drooni allatulistamist „täpselt selleks, mida plaanisime“, kuid ei kasutanud Balti presidentide soovitud missiooni uuendamise sõnastust (NATO). Saksamaa, Prantsusmaa ja USA ei ole muudatust avalikult toetanud. Kui see vastu võetakse, oleks eelnevalt delegeeritud volitus NATO idatiiva suurim hoiakumuutus pärast 2016. aasta Varssavi tippkohtumist, kus loodi liitlaste tugevdatud kohaloleku lahingugrupid.

Idaliitlased ei jää ootama

Kuni NATO-l puuduvad ühised reeglid tuleavamise volituse kohta, ehitavad idatiiva riigid oma lahendusi. Poola sõlmis 4,2 mld € lepingu droonitõrjepatareide ostuks täieliku riikliku kontrolli all, minnes Euroopa taeva kilbi algatusest mööda (Defence24). Kui NATO ei suuda kokku leppida, kes annab tulistamiskäsu, jätab Varssavi selle otsuse endale.

Rumeenia piloot tulistas NATO juhtimisel drooni alla Eesti kohal. Rumeenia enda territooriumi kohal ei ole riik ühtki drooni alla tulistanud, kuigi 2026. aastal on õhuruumi rikkumisi olnud korduvalt. 29. mail tabas droon Galați kortermaja, vigastas kaht inimest ja sundis evakueerima 70 elanikku (Digi24). USA tarnitud droonitõrjesüsteem Merops oli kuulutatud töövalmis, kuid seda ei paigutatud kõige haavatavamasse piirilinna. NATO juhtimisel välismaal oli piloodil volitus tegutseda. Kodustes riiklikes reeglites jäi süsteem seisma.

Praegu Balti õhuturbemissiooni juhtiv Prantsusmaa tegi enne 8. juuni intsidenti ühe nädalaga 11 häirestarti (Euronews). Prantsuse rotatsioon lõpeb juulis. Järgmine liitlane pärib sama operatiivtempo, kuid mitte tingimata sama valmisoleku.

Iga drooni allatulistamine muudab järgmise käsu andmise lihtsamaks, kuid olemasolevate reeglite järgi raskemini põhjendatavaks. Ühes analüüsis sõnastati probleem nii: „püsiv kohalolek on lihtsam pool; eelnevalt delegeeritud tuleavamise volitus 32 liikme vahel on see pool, mida Euroopa ei ole lahendanud“ (Grosswald). Ankara peab otsustama, kas vormistada see, mida piloodid juba teevad, või hoida alles teadlik ebamäärasus. Vormistamine muudab NATO idatiiva kaitsehoiakut. Ebamäärasus jätab Balti õhukaitse sõltuma sellest, milline liitlane parajasti Šiauliais rotatsioonis on, ja sellest, kas tema piloot saab käsu enne, kui droon jõuab linnani.