Freyja miljonilubadus ootab tabamust

Kümme valitsust ja Ukraina raketiettevõte tahavad ehitada Euroopale odavama kaitsekihi ballistiliste rakettide vastu. Poliitiline koalitsioon on olemas ja tööstuspartnerid on teada. Puudu on tõend, mis muudaks Freyja usutavaks kaitsesüsteemiks: seni pole avalikult kirjeldatud katset, kus rakett, radar, sihikupea ja juhtimiskeskus oleksid koos hävitanud ballistilise sihtmärgi.

Freyja keskmes olevat FP-7X püüdurraketti arendav Ukraina ettevõte Fire Point teatas augusti alguses Reutersile, et on sõlminud lepped enam kui tosina Euroopa kaitsetööstusfirmaga (Boursorama/Reuters). Ettevõtte juht Iryna Terehh nimetas praegust etappi kõige raskemaks: rakett tuleb panna tööle koos Euroopas toodetud radarite, sihikupeade ja juhtimissüsteemidega (Defense News).

Poliitiline kate tuli 13. juulil Pariisis, kui Ukraina, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik käivitasid integreeritud ballistiliste rakettide vastase koalitsiooni (Ukraina president, Forces News). Koalitsioon on lai. Tegelik töö on kitsam.

Kolm ettevõtet hoiavad pudelikaelu

Ukraina ehitab raketi ja stardiseadme. Euroopa partnerid annavad selle, mis muudab raketi õhutõrjesüsteemiks: radarid, sihikupead, sensorid ja neid ühendava tarkvara (Censor.NET). Teadaolevas tööjaotuses on suurim roll kolmel ettevõttel.

Saksamaa Hensoldt nõustus integreerima oma TRML-4D radari. Ettevõtte juht Oliver Dörre ütles, et projektil on poliitiline hoog, kuid tuludest rääkimist pidas ta ennatlikuks (defence-industry.eu). Norra Kongsberg ehitab juhtimiskeskust, kus radariandmetest saab laskeotsus (RBC Ukraine). Saksamaa Diehl Defence on seotud sihikupea ja juhtimistehnoloogiaga. Fire Pointi tootmiseesmärgid sõltuvad sellest, kas Saksamaal toodetud infrapunasihikupead jõuavad selle koosteliinile (TVP World, Interfax-Ukraine).

Fire Pointi sõnul on tehtud vähemalt viis püüdurraketi katset. Kättesaadav teave kirjeldab raketi või alamsüsteemide katseid, mitte tervikliku süsteemi ballistilist tabamuskatset (English NV).

Rinderiigid jälgivad, mitte ei osta

Venemaa raketiohule kõige avatumad riigid käsitlevad Freyjat esialgu Ukraina projektina, mitte enda hankeplaanina. Poolas käib arutelu Patrioti koostöö süvendamise üle USA ja Ukrainaga, mitte Freyja tarneahelasse sisenemise üle (Rzeczpospolita, Militarnyi). Rumeenia käsitleb teemat sarnaselt: Freyja võib olla Ukrainale kasulik, kuid Rumeenia enda õhukaitse jääb Patrioti külge (Digi24).

Enamik kümnest allakirjutanud valitsusest annab praegu poliitilist tuge. Tegelik tööstuslik kohustus lasub vähestel ettevõtetel kolmes riigis.

Järjekord, mis pole veel alanud

Fire Point sihib esimest ballistilise sihtmärgi tabamuskatset 2027. aasta keskpaigaks. See näitaks, et kontseptsioon võib üks kord töötada. See ei muudaks Freyjat veel operatiivseks süsteemiks (Defense News, Battle Policy).

Hinnaeesmärk on alla 1 mln € püüdurraketi kohta, umbes neljandik kuni kuuendik Patrioti raketi hinnast. See hind eeldab seeriatootmist, mitte tänaseks tõendatud võimekust (Army Recognition, Boursorama/Reuters).

Avalik eesmärk toota 2 000 püüdurraketti aastas sõltub imporditavatest Saksamaa sihikupeadest. Seetõttu on Freyja enne tehaseküsimust litsentside ja tarneahela küsimus (Tiscali). Terehh on ise öelnud, et Fire Point püüab suruda tavaliselt aastakümneid kestva programmi mõne aasta sisse.

Euroopa Komisjoni viimane kaitsevaldkonna väljamakse liigub samas loogikas: kasvatada tootmisvõimsust, mitte tühjendada Lääne ladusid (Euroopa Komisjon). Freyja usutavus sõltub siiski järjestusest, mis pole veel alanud: reaalne tabamuskatse, korduvad katsed, siduvad tootmistellimused ja osade tarnimine suures mahus. Seni on Freyja integratsiooniprojekt, mitte kaitsekiht. Tehnilised vastused peavad tulema Hensoldtilt, Kongsbergilt ja Diehlilt; poliitilised vastused kümnelt valitsuselt, kelle laual on raha, ekspordilitsentsid ja siduvad tellimused.