FSB tungis Slovakkia kaitsevõrkudesse

Kontoriruuter ja kaugtööks kasutatav VPN ei paista tähtsa taristuna. Tegelikult on just need seadmed paljude nüüdisaegsete süsteemide välisuksed. Slovakkias proovisid Venemaa riigiga seotud häkkerid avalike andmete järgi uksi, mis viisid energia-, relvatööstuse ja ministeeriumidega seotud võrkudeni.

Slovakkia välisministeerium kinnitas, et riik sattus Venemaa FSB luureteenistusega seotud küberoperatsioonide sihtmärgiks (Topky/TASR). Investeeringute ministeerium täpsustas, et tegevus oli suunatud elutähtsale taristule, relvatööstusele ja energiasektorile (TA3). Elektrijaamad ei seiskunud. Rongid ei jäänud seisma. Oluline ongi mõista, miks selline vahe on tähtis.

Murdvaras, kes ei võta televiisorit

Operatsioon, mida tuntakse Turla nime all, ei ole kiiret raha otsiv lunavararühmitus. CISA andmetel juhib seda FSB üksus Keskus 16 ning selle eesmärk on siseneda võrkudesse vaikselt, jääda märkamatuks ja koguda luureinfot kuude või aastate jooksul (CISA). See on nagu murdvaras, kes ei võta televiisorit, vaid pildistab elektrikilpi, märgib üles kaamerate asukohad ja teeb võtmetest jäljendid.

Sisenemiskohad on argised. CISA ja FBI ühishoiatus kirjeldab, kuidas Keskus 16 tegutsejad kasutavad halvasti seadistatud ruutereid, nõrku võrguhaldusseadeid ja aegunud VPN-lüüse, mis paiknevad organisatsiooni ja interneti piiril (CISA AA26-194A, FBI/IC3). VPN-lüüs võib korraga olla külastajate register ja kaart: see näitab, kes ühendub, kust ta tuleb ja millistesse sisemistesse süsteemidesse ta pääseb. Seadistusfailid võivad paljastada usaldatud ühendused ja teed sügavamale võrku (AttackIQ).

Ministeeriumile või energiaettevõttele tähendab see, et ründaja saab nõrkused välja selgitada ilma häiret käivitamata. Avalike tõendite põhjal oli tegu survevõimaluse loomiseks tehtud luurega, mitte tõendiga vahetust sabotaažist.

Miks naabrid muretsevad

Euroopa taristu ei toimi eraldiseisvate majadena, vaid pigem ühise juhtmestikuga kortermajana. Slovakkial ja Austrial on ühine gaasi ülekandevõrk ning tiheda liiklusega Viini-Bratislava raudteekoridor (Gas Connect Austria, ÖBB). Tšehhiga seovad Slovakkiat kaitseandmete vahetuskanalid ja piirialade süsteemid (Novinky). See ei tähenda, et need süsteemid oleksid kompromiteeritud. See selgitab, miks valitsused käsitlevad Slovakkia sissetungi ühise haavatavusena.

Ükski naaberriik ei ole teatanud, et sama juhtum oleks tema süsteemid kinnitatult kompromiteerinud. Mure seisneb selles, et varastatud seadistusfailid, tarnijate kasutajatunnused või teadmine nõrkadest kohtadest aitavad kavandada järgmisi samme seotud süsteemide vastu. Austria kutsus seotud küberrünnakute tõttu välja Venemaa suursaadiku. EL ja Ühendkuningriik kehtestasid esimesed ühised sanktsioonid Keskus 16 ja Turla operatsiooni vastu (Sabr Cyber & Tech News, formiche.net). Need sammud näitavad, et valitsused näevad ohtu ühise probleemina ka siis, kui piiriülest kahju pole tõendatud.

Ehitusnorm, mis ei paika ruuterit

NIS2 direktiiv on mõeldud just sellise olukorra jaoks. Sisuliselt on see elutähtsate digiteenuste ehitusnorm: kriitilise taristu käitajad peavad juhtima küberriske, teatama intsidentidest kiiresti ja tagama tarneahela turvalisuse (EUR-Lex). Slovakkia juhtumi käsitlemine pani selle loogika proovile. Meedia teatel kinnitas valitsus rünnakuid alles pärast ajakirjanike küsimusi (TA3), opositsioon süüdistas valitsust ohtlikus tegevusetuses (Aktuality).

Ehitusnorm võib nõuda varuväljapääse ja suitsuandureid. See ei takista kedagi ust lahti jätmast. NIS2 saab kehtestada teavitustähtajad ja riskihindamised. See ei uuenda vana ruuterit ega vaheta välja lekkinud VPN-võtit.

Slovakkias juhtunu ei tõenda avalike andmete põhjal, et Venemaa suudab Euroopa taristu halvata. See näitab, et Venemaaga seotud tegutsejad sihtisid süsteeme, mille abil saab kriitilisi teenuseid mõista, kaardistada ja nende vastu survet ette valmistada. Jalajälg on vaikne, ligipääs kannatlik ja eesmärk pikaajaline. Euroopa proovikivi on see, kas vaikset ligipääsu võetakse sama tõsiselt kui nähtavat katkestust.