Kütusekallinemine raskendab EKP oktoobri intressiotsust

Kütuse kallinemine kiirendas septembris tarbijahindade tõusu Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias rohkem, kui analüütikud ootasid, vahendab Bloomberg. Energia- ja toiduhindu kõrvale jättes muutusid hinnad vähe. Euroala intressimäärasid määrav Euroopa Keskpank (EKP) peab seda lahknevust hindama enne 29. oktoobri otsust (EKP).

Riikide võrdlemiseks sobib ühtlustatud tarbijahinnaindeks: EL-i ühine kaupade ja teenuste korv, mille alusel saab riikide inflatsiooninäitajaid kõrvutada. Selle järgi olid hinnad Hispaanias aasta varasemast 5,0% kõrgemad ja Itaalias 4,1% kõrgemad (INE, Istat). Prantsusmaal oli hinnatõus 3,4% ja Saksamaal 3,3% (Insee, Destatis).

Energia vedas hinnatõusu

Ühine tegur oli energia. Aastaga kallines see Saksamaal 14,9% ja Itaalias 22,3%. Itaalias tõusis diislikütuse hind koguni 34,9% (Destatis, Istat).

Hispaania üldnäitajat mõjutab osalt võrdlusbaas. Kütus odavnes 2025. aasta septembris, kuid kallines tänavu samal kuul. Seega võrreldakse tänavusi hindu madala lähtepunktiga, mis võimendab aastast hinnatõusu (INE).

Alusinflatsioon, mis jätab kõikuvamad energia- ja toiduhinnad arvestusest välja, püsis vaoshoitum. Saksamaal jäi see 2,4% juurde (Destatis). Itaalias tõusis alusinflatsioon 1,5%-lt 1,7%-le ja Hispaanias kahe kümnendiku võrra 3,1%-ni (Istat, INE).

Prantsusmaa esialgse hinnangu alusinflatsiooni ei näita, kuid teenuste hinnatõus kiirenes 1,9%-lt 2,2%-le (Insee). Need väikesed muutused langesid kokku järsu energiahinnatõusuga. Septembri näitajate põhjal ei saa öelda, kas üks põhjustas teise.

Kes maksab ja kuidas leevendus näitajat muudab

Kütusearve koormab kõige rohkem neid, kes ostavad seda palju: rongiühenduseta piirkondade pendelrändajaid, veofirmasid, põllumehi ja õliküttega majapidamisi.

Valitsuste valitud leevendusmeetmed mõjutavad ka seda, mida hinnaindeks näitab. Kütusemaksu langetamine vähendab tanklahinda ja seega mõõdetud inflatsiooni. Sihtotstarbeline rahaline toetus aitab valitud majapidamisi, kuid hinnaindeksit ei muuda. Saksamaa langetab alates 1. oktoobrist kütusemakse umbes 17 sendi võrra liitrilt, mistõttu see septembrinäitu enam ei mõjuta (Zeit). Prantsusmaa eelistas sihitud toetusi (Reuters Investing.com-i vahendusel). Saksamaa oktoobrinäit peaks seetõttu jääma leebemaks, kui tanklahindade mõju inimeste rahakotile. Prantsusmaa näit kajastab hinnatõusu täies ulatuses.

Mida EKP peab kaaluma

EKP tõstis hoiustamise intressimäära 10. septembril 2,50%-ni, enne septembrinäitajate avaldamist (EKP). See on intress, mida keskpank maksab pankadele, kui need hoiavad seal üleöö raha. Pangad kujundavad selle järgi oma laenude hinda. Kõigepealt jõuab tõus muutuva intressiga kodulaenudeni, seejärel nende laenuvõtjateni, kelle fikseeritud intressiga lepingud uuenevad, ja lühiajalist laenu kasutavate ettevõteteni.

Euroala inflatsioon oli augustis 3,2%, samal ajal kui alusinflatsioon langes 2,4%-ni (Eurostat). Järgmise intressitõusu poolt räägib EKP ekspertide septembriprognoos: energiahindade tõus kandub nende hinnangul edasi ka teistesse hindadesse ning alusinflatsioon jõuab 2027. aastal 2,8%-ni (EKP prognoos). Kui ettevõtted hakkavad kütusekulu lisama veo-, toidu- ja teenusehindadesse, võib ootamine hinnasurvele hoogu juurde anda.

Ootamise kasuks räägib lihtne asjaolu: kõrgem intress ei tooda naftat juurde. See muudab laenud kallimaks ja pidurdab kulutusi kuude jooksul. Muutuva intressiga laenuvõtjad ja suure võlakoormusega ettevõtted hakkaksid rohkem maksma, kuigi kütus jääks sama kalliks.

Praeguseks avaldatud septembriandmete põhjal vedas hinnatõusu energia, samal ajal kui laiem hinnasurve püsis piiratud. Saksamaa, Itaalia ja Hispaania alusinflatsioon muutus kõige rohkem kahe kümnendiku võrra. Prantsusmaa kohta on avaldatud vaid teenuste hinnanäitaja. Eurostati euroala esialgne hinnang ilmub 2. oktoobril ja võib pilti muuta (Eurostat). Seni tugineks 29. oktoobri intressitõus rohkem EKP ekspertide prognoosile kui juba mõõdetud hindadele.