G7 100 miljoni barreli plaan jätab diislikoguse lahtiseks

Naftat importivad riigid on märtsist saadik hädaolukorra varudest vabastanud umbes 325 miljonit barrelit ehk veidi üle 80% lubatud kogusest, teatas varude kasutamist koordineeriv Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) (IEA). 2. oktoobril lubas G7 järgmise nelja kuu jooksul vabastada veel 100 miljonit barrelit (G7 avaldus). Kumbki arv ei näita, kui palju lisadiislit jõuab Euroopasse, kuigi just sellest kütusest on puudus.

Kaks arvu, mis näitavad eri asju

11. märtsil leppisid IEA 32 liikmesriiki kokku, et teevad kättesaadavaks 400 miljonit barrelit. See on agentuuri ajaloo suurim koordineeritud vabastamine (IEA). Hädaolukorra varu on toornafta või valmiskütus, mida valitsus hoiab või kohustab ettevõtteid tarnehäire puhuks varuma. Oktoobri arvestuse järgi pole umbes 75 miljonit märtsis lubatud barrelit veel vabastatuna arvesse läinud (IEA märtsis, IEA oktoobris).

Arvude taga on ka erinev sõnastus. Märtsis lubasid valitsused nafta kättesaadavaks teha, oktoobris luges IEA kokku vabastatud nafta. Kumbki arv ei näita, kui palju kütust on ostjatele müüdud või kütuseterminalidesse kohale toimetatud.

G7 ehk suurte jõukate demokraatlike riikide rühm, kuhu kuuluvad muu hulgas USA, Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa, lisas seejärel oma plaani. Nelja kuu jooksul lubatakse vabastada 100 miljonit barrelit ning tuua märkimisväärne osa diislikütusest ettepoole, esimese 20 päeva sisse (G7 avaldus). Avalduse järgi arvestab plaan ka juba täidetud kohustustega, kuid ei selgu, kui suur osa barrelitest on lisakogus. Diislikütuse mahtu pole avaldatud.

Le Figaro tõstatas küsimuse, kas märtsis lubatud, kuid seni vabastamata osa kuulub uue plaani sisse või lisandub sellele (Le Figaro). Kuni sellele pole vastust, ei saa oktoobri arvestust ja G7 plaani lihtsalt kokku liita (Franceinfo, Élysée).

Miks diislit napib

IEA tegevdirektor Fatih Birol ütles G7 juhtidele, et toornafta eksport Lähis-Idast on märkimisväärselt taastunud. Töödeldud kütuste, näiteks diislikütuse tarned on aga endiselt tugevalt piiratud ning Venemaa rafineerimistehaste ründamine on puudust süvendanud (IEA). Enne veoauto paaki jõudmist tuleb toornafta rafineerimistehases kütuseks töödelda. Varudest vabastatud diislikütus jõuab turustajateni ilma selle vaheastmeta.

Seetõttu on sama oluline kui varude kogumaht ka see, millist kütust vabastatakse. Märtsis avaldatud IEA esialgse jaotuse järgi koosnes Euroopa riikide panus peamiselt juba töödeldud kütustest (IEA). Ei oktoobri arvestusega ega G7 plaaniga kaasne avaldatud diislikütuse kogust.

G7 liikmed lubasid ka mitte piirata omavahelist kütuseeksporti (G7 avaldus). See on Euroopa jaoks tähtis, sest Washington oli varem ähvardanud piirata diislikütuse vedu üle Atlandi (To Brief).

Pakutud, müüdud ja odavam kütus tanklas

Riikide teated näitavad, kui palju erineb kütuse kättesaadavaks tegemine selle müümisest. Hollandi valitsuse arvestuses on 5,4 miljonist lubatud barrelist „vabastatud või kättesaadavaks tehtud“ peaaegu 4,7 miljonit. Riigi varusid haldav asutus COVA alustas 2. oktoobril 50 000 tonni diislikütuse pakkumist (Hollandi valitsus). Pakkumine pole veel müük: ostjad peavad kütuse vastu võtma.

Sama vahe paistab Saksamaal. Berliin suunas kasutusse 2,6 miljonit tonni umbes 20 miljoni tonni suurusest varust (Saksamaa valitsus). Valitsus on kinnitanud vaid seda, et ostjad võtsid vastu esimese partii, kuid selle suurust pole avaldanud. Euroopa varusid haldavad asutused arvestavad kütust tonnides, IEA aga barrelites, mistõttu on riikide arve keerulisem võrrelda ja liita.

Diislikütuse müük varudest ei tähenda veel odavamat kütust tanklas. Handelsblatti hinnangul aitab G7 samm turule eeskätt lühiajalise signaalina ega too kaasa diislihinna püsivat langust (Handelsblatt). Poola energiaminister Miłosz Motyka põhjendas oma skepsist 2. oktoobril: kuna tarnekatkestust pole, ei näe ta põhjust Poola diislivarusid vabastada ning leiab, et see ei langetaks tanklahindu kuigivõrd (XYZ).

Selle hinnangu taga on kütuse hinna kujunemine. Tanklahind sisaldab hulgihinda ehk hinda, millega kauplejad omavahel kütust müüvad, samuti jaotusmarginaale ja makse. Hulgihinna langus jõuab seetõttu autojuhtideni vaid osaliselt. Kui diisel jääb kalliks, tunnevad seda esimesena maanteeveoettevõtted ja diiselmasinaid kasutavad firmad. Mida kauem puudus kestab, seda suurema osa kulust võivad nad oma klientidele edasi kanda.

G7 palus IEA-l esitada aruanne 20 päeva jooksul (G7 avaldus). Seni näitavad andmed, et varudest vabastatud nafta kogumaht on suur, kuid G7 pole avaldanud, kui palju lisadiislit jõuab plaani kaudu Euroopa turule. Puuduvad nii märtsikuise lubadusega kattuvuse andmed kui ka jaotus kütuseliikide kaupa.