Saksa Chinooki arve kasvas €631 million

Saksamaa tahtis osta valmis ja läbiproovitud USA sõjaväekopterit. Der Spiegeli andmetel kallineb hange juba enne tarnete algust 631 mln € võrra. Kui Euroopa ei suuda kulusid kontrollida küpsel platvormil, muutub suuremate relvastusplaanide eelarvematemaatika kiiresti palju karmimaks.

Bundestagi eelarveametnikele saadetud kaitseministeeriumi dokumendi järgi maksab 60 Boeing CH-47F Chinooki rasketranspordikopteri ost nüüd ligikaudu 7,187 mld €, rohkem kui varem heaks kiidetud summa (Der Spiegel). Ministeerium põhjendab hinnatõusu Boeingu kõrgemate hindade, tarnijakulude, palgasurve ja konfiguratsioonimuudatustega. Uusi sõjalisi nõudeid hinnatõus ei kajasta. Alusdokument ei ole avalik, seega tugineb 631 mln € ülekulu praegu Spiegeli teatele.

Kuidas „lihtne” ost kalliks läheb

Hange käib USA Foreign Military Salesi ehk FMS-i kaudu. See on valitsustevaheline kanal, kus Washington tegutseb ostja ja tootja vahendajana. USA Defense Security Cooperation Agency teavitas Kongressi Saksamaale mõeldud paketist hinnangulise mahuga 8,5 mld dollarit. Pakett hõlmab koptereid, mootoreid, kaitsesüsteeme, väljaõpet, logistikat ja pikaajalist tuge (DSCA). See summa oli algusest peale ülempiiri hinnang. FMS-i reeglite järgi on esialgsed teavitused ligikaudsed; lõplik hind muutub siis, kui lepingud ja tehnilised üksikasjad lukku lähevad (DSCA FAQ).

Just see mehhanism teeb Euroopa relvastumise keerulisemaks, kui pealkirjanumbrid näitavad. Valitsused kuulutavad välja kulueesmärgid. Parlamendid kiidavad võimevajadused heaks. Heakskiidu ja tarne vahele jäävad aga inflatsioon, tarnijate kitsaskohad ja paisuvad hoolduspaketid, mis söövad eelarvet altpoolt. Muster pole uus, kuid selle ulatus kasvab, sest kaitsenõudlus suureneb kogu Euroopas. Bundestagi eelarvekomisjon, mis kontrollib föderaalseid kulutusi, peab nüüd poliitiliselt selgitama, miks turvaliseks ja läbiproovituks peetud valik maksab lubatust sadu miljoneid rohkem (Bundestag).

Sõltuvuse hind

Chinookid vahetavad välja Saksamaa vananeva CH-53 rasketranspordikopterite pargi ja täidavad rolli, mida NATO vajab üha rohkem: sõdurite, sõidukite ja laskemoona liigutamist idatiival, sealhulgas Saksamaa uue alalise brigaadi toetamiseks Leedus (Boeing, Euronews). USA platvormi kasuks rääkisid kiirus ja liitlastega ühilduvus. Samal ajal seob see Saksamaa aastakümneteks Ameerika varuosahindade, hooldusahelate ja uuenduste ajakavaga. Iga tarkvarauuendus, remonditsükkel ja sõjaaja lisatellimus liigub USA kanalite kaudu.

Prantsuse välispoliitika instituut Ifri sõnastab hoiatuse lihtsalt: Euroopa võib omada tehnikat, kuid sõltuda ikkagi teistest, et see õhus püsiks (Ifri). Euroopa Komisjon liigub vastassuunas SAFE-i kaudu, mis on uus EL-i mehhanism kaitsetootmise ühiseks rahastamiseks, ning pakkus äsja välja viis ühist Euroopa kaitseprojekti (Euronews). Ent ükski EL-i programm ei loo üleöö Chinookiga sama küpset Euroopa rasketranspordikopterit.

Poola näitab, miks strateegilise autonoomia argument üksi vastust ei anna. Varssavi on teinud suuri USA kaitseoste, sest Ameerika varustus seob Washingtoni Euroopa kaitsega ja annab heidutuse kiiremini, kui Euroopa arendustsüklid seda võimaldavad. Samal ajal sõlmis Poola kaitsetööstuskoostöö Rootsi Saabiga, tunnistades sisuliselt, et Euroopa alternatiivid võtavad rohkem aega (KPRM). Valik on selge: praegu kiirus ja liitlassuhte signaal, hiljem tööstuslik iseseisvus.

Kogu süsteemi surve

Hollandi kaitsememorandum näitab, kuhu see loogika viib. Haag seob end NATO 3,5 % kulunormiga ning plaanib juurde koptereid, laevu ja mehitamata süsteeme (Defensie). Kui kõik NATO liikmed suurendavad nõudlust samal ajal, konkureerivad nad sama piiratud tarnijate, oskustööjõu ja integratsioonivõimekuse pärast. Hinnad tõusevad. Tähtajad venivad. Sama kulusurve tabab kõiki liitlaste paralleelseid hankeid. Saksamaa ülekulu pole üksik viga, vaid varane märk sellest, mis juhtub, kui poliitilised kululubadused kasvavad kiiremini kui tootmisliinide võimekus.

Parlamendid kipuvad endiselt heaks kiitma lennuvahendit, mida saab pildil näidata. Raskem arve peitub selle ümber: tarkvara, varuosad, hooldus ja küsimus, kas kopteripark on sõjaajal päriselt kasutatav. Kere on nähtav objekt. Strateegiline kulu peitub kõiges, mis seda õhus hoiab.