Saksa-Hollandi staap võtab Balti juhtimise üle

1. juulil võtab Münsteris paiknev Saksa-Madalmaade sõjaväestaap üle Eesti ja Läti maavägede taktikalise juhtimise. Seni vastutas kogu NATO kirdepiiri maismaakaitse eest Poolas paiknev korpus (ERR, Valga vald). NATO on juhtimisvastutuse sellel suunal ümber joonistanud. Fookus nihkub poliitiliselt solidaarsuselt sellele, kui kiiresti ja selgelt suudetakse kaitseplaanid päriselt käivitada.

Kaks korpust, kaks eri ülesannet

1. Saksa-Madalmaade korpus (1GNC) on kahe riigi ühine staap, mis suudab juhtida kuni 50 000 sõdurit. Eesti-Läti sektoris vastutab see nüüd planeerimise, õppuste ja liitlasüksuste kiire lõimimise eest (ERR). Senine juhtimisüksus, Szczecinis paiknev NATO kirdekorpus, jätkab Leedu ja Poola suunal.

Põhjus on lihtne: ühel staabil oli liiga suur ala, et seda sõjaliselt piisava täpsusega juhtida. Eesti ja Läti vaatavad pika maismaapiiri taga paiknevate Venemaa üksuste poole. Leedu ja Poola peamine sõjaline probleem on Suwałki koridor, kitsas maismaaühendus Balti riikide ja ülejäänud NATO vahel, ning Valgevene suund (Defence24). Need nõuavad eri plaane.

NATO heidutusmudel eelistabki sellist ette määratud piirkondlikku planeerimist üldisele liitlassolidaarsuse jutule (NATO). Poola jaoks ei tähenda muudatus taandumist, vaid keskendumist. Szczecini korpuse ülem kindral Dariusz Parylak kirjeldab kitsamat vastutusala täpsema ülesandena. Poola meedias seotakse ümberkorraldus samal ajal hoiatustega võimalike Venemaa provokatsioonide kohta Balti riikide või Poola vastu (Rzeczpospolita).

Saksamaa kaks koormat

Berliin võtab korraga Eesti ja Läti suunal korpusetasandi juhtimisvastutuse ning ehitab Leetu alalist brigaadi. 45. brigaadi eesmärk on paigutada 2027. aasta lõpuks Pabradė lähistele, umbes 20 kilomeetri kaugusele Valgevene piirist, ligi 4 800 sõdurit (Lrytas).

Praegu on kohal umbes 1 800 inimest. Kaitseminister Boris Pistorius on tunnistanud, et tegevväest üksi ei piisa, kui reservi ei tugevdata (BMVg, ZEIT). Korpuse staap parandab planeerimist ja reaktsioonikiirust, kuid ei lahenda isikkoosseisu, õhutõrje ega kiiresti liigutatava varustuse puudujääke (Militarnyi). Saksamaa võtab nähtava juhtrolli hetkel, mil selle rolli kandmiseks vajalik võime alles kujuneb.

Kes saab mida ja millal käskida

Üleandmistseremoonia toimub Valgas/Walkas, Eesti ja Läti vahel jagatud linnas. Sümbol on täpne. Sisuline küsimus on keerulisem.

NATO avalik keel ei ütle lugejale, kes võib kriisis kellele ja millal käsu anda. Ametlikes kirjeldustes kasutatakse „taktikalist juhtimist” üsna üldiselt, kuid avaldatud ei ole volituste üleandmise dokumenti, mis määratleks 1GNC mandaadi ulatuse (ERR, Shortl). Põhja-Atlandi lepingu järgi otsustab iga liikmesriigi valitsus endiselt ise, millal tema vägesid kasutada võib (NATO). Kriisis muutub otsustavaks see, kui kiiresti liigub juhtimine riiklikult tasandilt liitlaste käsuliini.

Teine lünk puudutab kahe korpuse koostööd. Kui Venemaa avaldab samal ajal survet Eesti-Läti suunal ja Suwałki koridoris, ei selgita NATO, riikide kaitseministeeriumide ega korpuste avalik info, kuidas kaks staapi juhivad tegevust ühe kampaaniana. Läti nimetab endiselt otsesteks ohtudeks õhutõrje ja droonitõrje puudujääke (news.inbox.lv). Kiirem käsuliin aitab ainult siis, kui selle taga on päriselt olemas üksused ja võimed.

Ümberkorraldus näitab, et NATO idatiiva põhiküsimus pole enam ainult see, kas liitlased lubavad Balti riike kaitsta. Küsimus on selles, kas juhtimisõigus, vägede valmisolek ja liikmesriikide poliitiline luba jõuavad kriisis samasse punkti piisavalt kiiresti.