Saksamaa võtab 203,7 mld € uut laenu

Saksamaa esitles aastaid laenupidurit majanduspoliitilise voorusena. Friedrich Merzi valitsus kiitis nüüd heaks 2027. aasta eelarvekava, mis näeb ette ligikaudu 203,6–203,7 mld € uut laenu, vahendab Reutersile tuginev ülevaade. Euroopa jaoks on oluline lähtekoht: Saksamaa saab ühiste reeglite sees laenata positsioonilt, mida Prantsusmaal ja Itaalial ei ole.

See positsioon koosneb kolmest osast. Investorid peavad Saksamaad endiselt turvaliseks laenuvõtjaks, põhiseadus annab Berliinile nüüd suuremad erandid ning kaitsekulud pakuvad poliitilist kaitset. Laenuraha pole enam odav nagu nullintresside ajal, kuid Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus, ehk intress, mida investorid Berliinile kümneks aastaks laenates nõuavad, oli 7. juulil umbes 2,99%, näitab TradingEconomics. See ei viita rahastamiskriisile.

Homse arvelt laenamine

Kava töötab mitme kihina. Föderaaleelarve, taristufond ja Bundeswehri fond viivad 2027–2030 kavandatava laenamise kokku umbes 838,2 mld euroni, selgub samast Reutersile tuginevast ülevaatest. Berliin toob osa tulevast maksutulust tänastesse julgeoleku- ja taristukuludesse.

Õiguslik mehhanism on siin keskne. Saksamaa võlapidur, põhiseaduslik reegel, mis piirab tavalist laenamist, ei mõjuta eelarvet enam samamoodi, kui kaitse- ja julgeolekukulud ületavad 1% SKP-st ehk majanduse aastasest kogutoodangust, kirjutasid DW ja FAZ. Seetõttu on laenu poliitiliselt lihtsam kaitsta kui üldist kulutuste kasvu.

Risk tuleb hiljem. Föderaalsed intressikulud ehk raha, mis makstakse võlausaldajatele enne uute teenuste või maksukärbete arutamist, kasvavad Tagesschau andmetel 41,9 mld eurolt 2027. aastal 80,7 mld euroni 2030. aastal. Need maksed võtavad maksutulust esimese osa ning järgmised valitsused alustavad iga eelarvevaidlust väiksema manööverruumiga.

Laenamist oleks lihtsam õigustada, kui majanduskasv teeks rohkem tööd. Saksa meedia teatel eeldab eelarve 0,5% reaalset kasvu 2026. aastal ja 0,9% kasvu 2027. aastal, vahendab Onvista/Reuters. Nõrk kasv ei tee laenamist iseenesest valeks, kuid muudab otsustavaks selle, mida võlaga ostetakse.

Keda kaitstakse

Esimesed võitjad on selged. WirtschaftsWoche teatel on 2027. aastaks kavandatud 117,5 mld € investeeringuid ja ligikaudu 109,7 mld € põhikaitsekulusid. Raha liigub kaitsetööstusele, ehitusfirmadele, raudtee-ehitajatele ja avalike tööde tarneahelatele. Poola hindab kava vähem raamatupidamise kui selle järgi, kas see muutub tegelikuks varustuseks, logistikaks ja Ukraina abiks; sama mure kajastub ka DW Poola ülevaates.

Katteallikas tuleb riigi vähem kaitstud osadest. Upday UK kirjutab 3 mld € kärpest pensionikindlustuse toetustele ja 1,8 mld € kärpest tervisekindlustuse toetustele. Lisaks suunatakse 2,7 mld € kliima- ja transformatsioonifondist üldisesse eelarvesse, et puudujääki katta. Need toetused on föderaaleelarve ülekanded kindlustussüsteemidesse, mistõttu mõju sõltub hilisematest otsustest sissemaksete, teenuste ja reservide kohta. Suund on siiski selge: kaitse ja taristu saavad kaitse, sotsiaal- ja kliimakulud aitavad aritmeetikat koos hoida.

Miks teised ei saa seda kopeerida

EL-i eelarvereeglid kasutavad endiselt 3% SKP-st ülempiiri puudujäägile, ehk iga-aastasele vahele kulude ja tulude vahel, ning 60% SKP-st võlataseme võrdluspunkti, nagu näevad ette Euroopa Komisjon ja määrus 2024/1263. Ebavõrdsus peitub lähtepositsioonis. Saksamaa mainega riik saab julgeolekušoki pöörata investeerimislaenuks; suure võlaga riigil on samade reeglite all vähem turu kannatust ja vähem sisepoliitilist ruumi.

Prantsusmaa näitab vahet numbrites. Arab News viitas 2026. aasta esimeses kvartalis 3 536,1 mld € suurusele riigivõlale, mis moodustas 117,5% SKP-st. Itaalia puhul on vaidlus raamatupidamises: Pagella Politica rõhutab, et kaitsekulu ei kao EL-i puudujäägireeglitest lihtsalt ära. Upday NL lisab usaldusväärsuse probleemi: Berliin laenab ise palju, kuid nõuab samal ajal õhemat EL-i eelarvet.

Ka Saksamaa ees seisab oma piir. taz andmetel kasvavad rahastamisaugud 22 mld eurolt 2028. aastal 38 mld euroni 2029. aastal ja 47 mld euroni 2030. aastal. Handelsblatt kirjutab, et valitsus kasutab juba 2027. aastaks reservidest 6,8 mld €, jättes hilisemateks aastateks umbes 3,9 mld €.

Saksamaa võlapööre testib eelispositsiooni, mitte ei tähenda puhast loobumist eelarvedistsipliinist. Pretsedent on kaitstav vaid siis, kui laenuraha annab enne intressikulude uut survet juurde julgeolekut, taristut ja tegelikku tegutsemisvõimet.