Saksamaa tühistab F126 fregati pärast €2.3bn kulu

Saksamaa lõpetas 24. juunil F126 fregatiprogrammi, tühistades kuue suure sõjalaeva lepingu pärast ligikaudu 2,3 mld € kulutamist (BMVg, Euronews). Kaitseminister Boris Pistoriuse sõnul ei suutnud Hollandi Damen Navali juhitud konsortsium enam kokkulepitud ajakavas ja eelarves püsida. Ühtegi laeva ei tarnita.

Asendusplaan näeb ette kuni kaheksa väiksemat MEKO A-200 fregatti Saksa tootjalt TKMS. Need on mõeldud eelkõige allveetõrjeks ehk allveelaevade avastamiseks, jälgimiseks ja ründamiseks (Defense News, Bundeswehr). Tellimus sõltub siiski Bundestagist ehk Saksamaa parlamendist. Hankepaketti, mille üle saadikud hääletada saaksid, veel ei ole.

Kuidas vanem ja tõestatud disain lipulaevaprojekti asendas

F126 pidi näitama, et Euroopa kaitsetööstus suudab sõjalaevu piiriüleselt ehitada. Hollandi ettevõte Damen võitis lepingu 2020. aastal peatöövõtja ja projekteerijana. Ehitust pidid tegema Saksa laevatehased. Mudel lagunes viivituste, tarkvaraliideste probleemide ja tehniliste plaanide Saksa tööstuspartneritele üleandmise raskuste tõttu (Opex360).

Berliin kaalus hilist päästeplaani Rheinmetalli laevaehitusharu kaudu. Ministeeriumi hinnangul oleks see viinud kogukulu üle 18 mld € (Handelsblatt). Samuti oleks Saksamaa pidanud loobuma võimalikest kahjunõuetest Dameni vastu, mille väljavaadet hindas Pistorius ise piiratud olevat (MarineLink). Ministeerium otsustas projekti katkestada.

Küsimus ei olnud ainult inseneritöös. Küsimus oli kontrollis: kes projekteerib, kes ehitab, kes vastutab ja kes maksab, kui ajakava laguneb. F126 sobitub laiemasse mustrisse, kus Euroopa kaitseprojektid takerduvad samadesse vaidlustesse. Kui partnerid ei lepi kokku, kui suur osa tööst läheb iga riigi ettevõtetele või kelle käes on kriitiline tehnoloogia, venivad tähtajad ja kulud kasvavad. Damen kaotab koha Saksamaa mereväeturul lepinguga, mis oli Saksamaa sõjajärgse aja suurim mereväehange (Deutschlandfunk). Valides vanema ja läbiproovitud riikliku disaini avatud piiriülese konkursi asemel, annab Berliin tulevastele partneritele selge signaali: kui ühishange surve alla satub, tuuakse töö koju tagasi.

EL-i instrumendid püüavad liikmesriike vastupidises suunas lükata. SAFE, EL-i uus ühishangete kaitse-laenuvahend, ja Euroopa Kaitsefond annavad stiimuleid koos ostmiseks. Need ei otsusta, millise fregati riik tellib, ei asenda riiklikku eelarvepädevust ega võta üle vastutust, kui leping ebaõnnestub (European Commission). Vahe Brüsseli ühishangete retoorika ja riikliku küsimuse „kes mida ehitab” vahel jääb suureks.

Laevad, mis on seni ainult paberil

Tühistamise mõju ulatub laevatehastest kaugemale. Saksamaa välisministeerium kirjeldab Läänemerd strateegilise tugevdamis- ja varustusteena ning seob merelise julgeoleku Venemaa allveelaevade tegevusega Põhja-Atlandil ja Arktika lähedal (German Foreign Ministry). Liitlased ootavad Berliinilt allveetõrjevõimekust, sealhulgas sonareid, helikoptereid ja patrull-laevu, mis kaitseksid mereteid, kaableid ja torujuhtmeid. Need ootused toetuvad nüüd laevadele, mida veel ei ole.

Poola analüütikud sõnastavad järelduse tingimuslikult: kui üleminek MEKO fregattidele toob laevad kätte kiiremini kui takerdunud F126 programm, on otsus valus, kuid ratsionaalne. Kui Bundestagi viivitused, TKMS-i tootmisvõimsus või vaidlused konfiguratsiooni üle asenduse aeglustavad, kinnistab juhtum arusaama, et Berliin räägib strateegilisest ambitsioonist, kuid jätab liitlased teadmatusse, mida ta tegelikult pakkuda suudab (Rzeczpospolita Radar). Valdkonnaväljaanded viitavad võimalusele, et esimene MEKO jõuab kohale 2029. aasta lõpus, kuid parlamendi kinnitust sellel tähtajal ei ole (Naval News).

Ministeerium saab lepingu tühistada. Järgmise sammu saab rahastada ainult Bundestag. NATO võib Saksa allveetõrjevõimekusega oma plaane arvestada, kuid keegi peab laevad ka valmis ehitama. Liitlaste jaoks loeb lõpuks see, kas Saksamaa valis kiiruse või lihtsalt uue ringi viivitusi.