Saksamaal napib Leedu baasi sõdureid

Vilniusest lõunas Rudninkais lõpetatakse kasarmute, garaažide, staabihoone ja kütusehoidlate ehitamist sõjaväebaasile, mis peab mahutama umbes 4800 Saksa sõdurit (LRT). Ehitus on graafikust kümme kuud ees. Sellest peab saama NATO esimene alaline brigaad alliansi Balti idatiival, täisvõimekuseni peaks see jõudma 2027. aasta lõpuks (deutschland.de). Focus kirjutas aga lekkinud Bundeswehri dokumentidele tuginedes, et osa Leetu määratud üksustest oli juuni keskel täidetud vähem kui 30% ulatuses. Puudu oli ligi 2000 sõdurit.

Leedu ehitab baasi valmis. Saksamaal on raskusi selle sõduritega täitmisega.

Miks alaline kohalolek loeb

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal hakkas NATO liikuma väikeste roteeruvate lahingugruppide juurest raskemate ja alaliselt piiri lähedale paigutatud jõudude poole (NATO). Roteeruv lahingugrupp tähendab mitmeriigilist üksust, mis tuleb piirkonda, harjutab ja lahkub. Alaline brigaad muudab heidutuse loogikat: rünnak ei tabaks tühja ruumi, kuhu liitlased peavad kriisis alles kohale jõudma, vaid üksusi, mille kohalolek seob mitu NATO riiki kohe konflikti.

Leedu raha on juba mängus

Vilnius on käsitanud Saksamaa lubadust pöördumatuna. Leedu uus peaminister Mindaugas Sinkevičius nimetas brigaadi vastuvõtmist oma valitsuse „kõrgeimaks prioriteediks” (DW, Investing/dpa). Rahaline kohustus on juba fikseeritud: Euroopa Investeerimispank, SEB ja Swedbank toetavad baasi ehitajaid 369 mln € laenupaketiga 15-aastase avaliku ja erasektori partnerluse raames (SEB, Sorainen). Esimesed Saksa sõdurid peaksid Rudninkaisse saabuma tänavu sügisel (LRT).

Puudujääk on Berliini poolel. Kaitseminister Boris Pistorius peab kinni 2027. aasta tähtajast, kuid on möönnud, et kui vabatahtlikke ei leidu, võib tekkida vajadus olemasolevaid sõdureid kohustuslikus korras Leetu suunata (The Munich Eye). Bundestagi kaitseväevolinik Henning Otte on seadnud kahtluse alla, kas Leedu missiooni teenistustingimused on piisavalt atraktiivsed (Presse Augsburg). Saksamaa kaitsekulud kasvasid ligikaudu 20%, 88,8 mld € tasemele, kuid kitsaskoht ei ole eelarve, vaid inimesed (deutschland.de).

Saksamaa probleemist saab Balti heidutuse probleem

Personalipuudus ei jää Saksamaa siseasjaks. Suwałki koridor on kitsas maismaaühendus Poola ja Leedu vahel, mille ühel küljel on Valgevene ja teisel Venemaa Kaliningradi oblast (NATO Association). Kui koridorist põhja pool paikneb täiskoosseisuline Saksa brigaad, saab Poola kaitseülesandeid usutavalt jagada. Kui brigaad on osaliselt mehitatud, peab Varssavi arvestama suurema koormusega.

Poola maandab seda riski juba oma jõududega. 1. juulil lõi ta neljast brigaadist koosneva piirijuhtimise komponendi idapiiri kaitseks ning kavandab 2026. aastaks Ida Kilbi kindlustusprogrammi üle 652 mln zloti (gov.pl, Defence24).

Sama muster paistab kogu Balti piirkonnas. NATO 2023. aasta lubadus tagada regioonis roteeruv õhukaitse ei ole püsivalt täitunud, sest alliansil pole piisavalt süsteeme (LRT). Taani saatis Läti palvel lühikese etteteatamisega kuni 170 sõdurit NATO brigaadi Lätis (Berlingske). Põhjamaade rotatsioonid tugevdavad idatiiba ja annavad aega. Need ei asenda alaliselt kohal olevat raskebrigaadi.

Tähtaeg valatakse betooni

Brigaadi ei ole tühistatud. Leedus on juba umbes 1800 Bundeswehri teenistujat. Üksus osales hiljuti õppusel koos 2900 sõduri ja 800 sõidukiga kaheksast NATO riigist (DVIDS). Raskesoomusüksuse osa paikneb siiski endiselt Saksamaal ja liigub ettepoole peamiselt õppusteks. NATO tundlikuima maismaakoridori heidutus sõltub seega veel kriisi ajal kiirest ümberpaigutamisest, mitte täielikust kohalolekust.

Rudninkai muudab Saksamaa lubaduse nähtavaks tähtajaks. Iga ehituskuu teeb raskemaks küsimuse, millele saab vastata ainult Berliin: kas 2027 tähendab tegelikku lahinguvalmidust või poliitilist tähtaega, mida hoitakse koos täitmata ametikohtade kõrval. Kui kasarmud täituvad poolikute üksustega, on NATO loonud kindlustunde kiiremini kui valmisoleku.