Saksamaa kaitsekulud tõusevad 2.69% SKP-ni

Saksamaa teatas NATO-le, et kavandab 2026. aastal kaitsekuludeks 124,7 mld €, mis võrdub 2,69 protsendiga SKP-st, kirjutas ZEIT Berliini teavituse kohta. Sellega liigub Saksamaa NATO-s riigist, keda survestati koormust rohkem jagama, riigiks, kes hakkab ise mõõdupuud seadma. Euroopa jaoks ei ole peamine küsimus siiski lubaduse suurus, vaid see, kui palju kasutatavat sõjalist jõudu sellest tekib.

NATO protsendid võrdlevad riikide kaitseplaane, mitte sissemakseid ühisesse sõjaväekassasse. Alliansi varasem 2 protsendi eesmärk ja ootus, et 20 protsenti kaitsekuludest läheks varustusele, seisavad nüüd kõrvuti karmima rajaga: 2035. aastaks 5 protsenti SKP-st. Sellest 3,5 protsenti peaks minema põhikaitsele ning 1,5 protsenti teedele, sadamatele, küberkaitsele, energiasüsteemidele ja muule taristule, mis võimaldab vägedel liikuda ja tegutseda, nagu selgitavad CRS-i koormajagamise ülevaade ja Al Jazeera NATO tippkohtumise käsitlus. See kasvatab survet liitlastele, kuid ei näita veel, kes suudab kriisis üksusi välja saata, varustada ja pikalt töös hoida.

Berliin ostab mõjuvõimu

Kantsler Friedrich Merz tahab, et Saksamaad käsitletaks keskse julgeolekutagajana, mitte liitlasena, keda Washington peab järele vedama. Tema valitsus on lõdvendanud paljude kaitsega seotud kulude piiranguid ja sihib 2029. aastaks 3,5 protsenti SKP-st, vahendas QNA. Poliitiliselt annab see Berliinile vastuse nii Washingtonile kui ka Mark Ruttele. Sõjaliselt testitud vastus Euroopale tuleb hiljem.

Idatiib hindab Saksamaad teise mõõdupuuga. Poola arutelu keskmes ei ole SKP suhtarv, vaid laskemoon, õhutõrje, logistika ja kaitsetööstus, nagu raamistas tippkohtumise ootusi Defence24. Varssavi jaoks loeb Saksamaa roll tugevdusriigina siis, kui rongid saavad eelisõiguse, haiglad suudavad vastu võtta haavatuid, kütus ja varuosad liiguvad kiiresti ning sõjaväekolonnid ei jää tsiviiltaristu pudelikaeladesse kinni. Sama muret kirjeldas Onet.

Leedu annab sellele testile konkreetse kuju. Saksamaa brigaad Leedus peaks 2027. aasta lõpuks kasvama ligikaudu 5000 sõduri ja 200 tsiviiltöötajani, kirjutas Euronews. Saksa sõdurite ühendus DBwV teatas, et Rukla ja Rudninkai ümber kujunevad välja staabid, üksused ja taristu. Kaitseminister Boris Pistorius on samas tunnistanud puudujääke logistika-, meditsiini- ning keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumakaitse spetsialistides, vahendas NAMPA. Brigaad rahustab siis, kui ta on paberil olemas. Ta heidutab siis, kui tal on inimesed, varustus ja läbiharjutatud tegutsemisviis.

Liitlased loevad arvu oma piirangute kaudu

Prantsusmaa vaatab Saksamaa kulutõusu kaitsetööstuse kontrolli kaudu. Rohkem Saksa raha võib Euroopat tugevdada, kuid ainult juhul, kui see ehitab süsteeme, mida eurooplased suudavad ise toota, uuendada ja hooldada, ootamata USA projekte või lubasid. Le Monde asetas Euroopa taasrelvastumise laskemoona, õhutõrje, transpordi ja löögivõime puudujääkide taustale. Zone Militaire kirjutas Saksamaa huvist saada USA-lt litsents Tomahawki ja PAC-3 MSE rakettide tootmiseks. See suurendaks võimet, kuid jätaks Euroopa endiselt sõltuma Ameerika heakskiidust.

Itaalia loeb sama arvu eelarve kaudu. Berliinil on kulutamiseks ruumi, Roomal tuleb arve raamatupidamises ära mahutada. Avvenire kirjeldas lõhestunud valitsust NATO, USA ja EL-i surve all. Pagella Politica näitas, et Itaalia probleem ei ole niivõrd ametlik õiguslik keeld, vaid vaidlus defitsiidi, koalitsioonipoliitika ja kaitsekulude eelarvekäsitluse üle.

Hispaania püüab eraldada võimelubadusi SKP-aritmeetikast. Pedro Sánchez lükkab 5 protsenti riikliku eesmärgina tagasi ja väidab, et umbes 2,1 protsenti suudab katta Hispaanialt nõutavad võimed, kirjutas La Vanguardia. Saksamaa number teeb selle väite müümise raskemaks. See annab Ruttele ja Washingtonile rohkem mõjujõudu olukorras, kus El Español kirjutab hoiatustest liitlastele, kes keelduvad kaitseks vajalikke vahendeid andmast.

Saksamaa teavitus muudab NATO poliitikat enne, kui see muudab Euroopa tegelikult kasutatavat sõjalist jõudu. Merz ostis Berliinile usaldusväärsust ning see usaldusväärsus muutub nüüd surveks Roomale, Madridile ja idatiivale. Tõend tuleb Merzilt, Pistoriuselt ja Ruttelt lepingute, mehitatud üksuste, täidetud ladude, vabade liikumisteede ja õppustel kontrollitud brigaadide kujul. Seni on Saksamaa tugevdanud NATO-s rohkem oma positsiooni kui Euroopa kriisivõimet.