Saksamaa ostab KNDS-i pariteedi €8 billion eest

Saksamaa maksab kuni 8 mld € 40% osaluse eest KNDS-is, Prantsuse-Saksa kaitsetööstusettevõttes, mis toodab tanki Leopard 2, liikursuurtükki Caesar ja suurt osa Euroopa soomukipargist (Handelsblatt, n-tv). Prantsusmaal on samuti 40%. 20. mail sõlmitud tehing loob kahe riigi kontrolli all oleva kaitsetööstuse lipulaeva, mille väärtuseks hinnatakse umbes 20 mld € (Reuters). Juhtimismudel meenutab lahendust, mis hoidis Airbusi eelkäijas otsustamist üle kümne aasta kinni.

Pariteeditehing, mis peab hiljem väiksemaks minema

Berliinis vaieldi nädalaid kontrolli ja hinna üle. Kaitsepoliitika karmim tiib tahtis Pariisiga täielikku võrdsust, et kaitsta tööstuslikku oskusteavet ja töökohti. Rahanduspool eelistas 30% osalust: sellest piisaks Madalmaade äriõiguse järgi blokeerivaks vähemuseks, sest KNDS on registreeritud Madalmaades, kuid riik ei seoks end nii sügavalt omanikuna.

Koalitsiooni kompromiss on 40% kohe, kuid siduva lubadusega vähendada osalus kahe-kolme aasta jooksul 30%-ni. Hääleõigus jääb mõlemale valitsusele võrdseks sõltumata osaluse suurusest (Reuters).

Saksamaa ostab osaluse börsileviimise hinnaga Wegmanni ja Bode perekondadelt, kelle ettevõtted ehitasid Leopardi eelkäija ning kes väljuvad nüüd KNDS-ist täielikult. KNDS plaanib sel suvel paralleelset noteerimist Frankfurdi ja Pariisi börsil ning umbes 20% aktsiatest peaks minema avalikele investoritele (Defense News).

Mees, kes selle mudeli kord juba lammutas

KNDS-i nõukogu esimees Tom Enders veetis suure osa Airbusis töötatud ajast täpselt sellise juhtimismudeli tagajärgedega võideldes. Prantsuse-Saksa pariteet, mille najal loodi 2000. aastal EADS ehk Airbusi emaettevõte, tõi kaasa kahe tegevjuhi ummikud ja tootmiskriisid. Need tipnesid A380 programmiga.

2013. aastal surus Enders läbi reformi, mis vähendas riikide osalust ja koondas juhtimisvastutuse. Nüüd näeb ta, kuidas kaks valitsust ehitavad sama arhitektuuri uuesti üles. Tema avalik kommentaar oli napp: 80% kombineeritud riigiosalus „saab olla ainult algus. Eesmärk peab olema riikide osaluse oluline vähendamine aja jooksul” (MarketScreener).

Viimane kahepoolne projekt, mis veel püsti seisab

Tehing tuleb hetkel, mil Prantsuse-Saksa kaitsekoostööl on vähe muid tulemusi ette näidata. FCAS/SCAF, ühine kuuenda põlvkonna hävitaja projekt, mis pidi asendama Rafale’i ja Eurofighteri, sisuliselt lagunes pärast seda, kui Dassault lõpetas 22. aprillil läbirääkimised Airbusiga (Opex360). MGCS, järgmise põlvkonna tankiprogramm, ei ole jõudnud allkirjastatud arenduslepinguteni ning algne 2035. aasta siht on nihkunud 2040.–2045. aastasse (Army Recognition).

Mõlemad pooled ehitavad juba riiklikke alternatiive. Saksamaa kartelliamet kiitis heaks Rheinmetalli ja KNDS Deutschlandi laiendatud ühisettevõtte, mis peab kümnendi lõpuks arendama vahepealse „Leopard 3” (MarketScreener). Prantsusmaa rahvusassamblee hääletas aprillis selle poolt, et uurida MGCS-ist täielikku loobumist Prantsuse vahetanki kasuks (Assemblée nationale).

Varasemad Prantsuse-Saksa kaitsetööstuse ühendamised on liikunud sarnasel rajal: alguses kuulutatakse välja pariteet, seejärel jõutakse ummikusse ja lõpuks hakkavad riiklikud programmid vaikselt eraldi kasvama. Ametlik lahutus tuleb sageli viis kuni kümme aastat pärast pulmi.

Mida pariteet ei lahenda

Suurim lahtine probleem on relvaeksport. Berliin on korduvalt kehtestanud relvamüügile rangemaid piiranguid kui Pariis, sealhulgas peatanud Saudi Araabia tarneid, mida Prantsuse tööstus tahtis jätkata. Prantsusmaa lähenemine on lubavam. 2019. aasta kahepoolne ekspordilepe ei luba ühel riigil müüki vetostada, kui tema komponentide väärtus jääb alla 20% kogu süsteemist. Leopard 2 puhul on Saksa sisu aga sisuliselt süsteem ise. Avaldatud kokkulepet, mis ütleks, kuidas kaks võrdset aktsionäri sellised vaidlused ettevõtte sees lahendavad, ei ole.

Börsilemineku kohal on ka teine risk. KNDS alustas 29. aprillil siseuurimist 1,89 mld € väärtuses vanade Katari lepingute kohta. Kahtlus puudutab võimalikku korruptsiooni Leopard 2 ja liikursuurtükkide tehingutes, mis eelnesid KNDS-i ühinemisele (KNDS). Auditeeritud 2025. aasta finantsaruandeid ei ole seni avaldatud.

Hävitajaprojekt on surnud ja järgmise tanki valmimine nihkunud vähemalt kümnendi taha. Saksamaa ja Prantsusmaa seovad end nüüd ettevõttega, millel on 23,5 mld € tellimuste portfell (Defense News) ning korruptsiooniuurimine. Enders tunneb seda mudelit. Eelmisel korral kulus selle parandamiseks 13 aastat.