Saksamaa pakub Kyivile €90 miljardit NATO abi

Saksamaa välisminister Johann Wadephul tegi eelmisel nädalal ettepaneku, et NATO liikmed võtaksid ühiselt 90 mld € ulatuses kahepoolseid kaitseabikohustusi Ukrainale. Summa vastaks aprillis heaks kiidetud EL-i laenule. Kolm päeva enne Wadephuli ettepanekut lükkasid viis alliansi suuremat majandust tagasi märksa tagasihoidlikuma kohustusliku miinimumi. Euroopa julgeoleku põhiküsimus on endiselt sama: kui palju on valitsused valmis päriselt maksma selle eest, mida nad ütlevad Ukrainal vajavat.

Ettepanek ja veto

NATO välisministrite kohtumisel Helsingborgis 22.–23. mail esitas Wadephul oma plaani. EL-i 90 mld € suurune Ukraine Support Loan, mille nõukogu kiitis 23. aprillil heaks pärast Ungari veto murdumist (Kyiv Independent), katab ligikaudu kaks kolmandikku Ukraina rahastamisvajadusest aastatel 2026–2027. NATO peakorter hindab ülejäänud puudujäägiks umbes 40 mld € (N-TV). Wadephul tahab, et liitlased kataksid selle SKP järgi kaalutud kahepoolsete kohustustega, jättes USA arvestusest sõnaselgelt välja (Stern).

Ajastus oli Wadephulile halb. NATO peasekretär Mark Rutte oli äsja esitanud paralleelse ettepaneku, mille järgi kõik 32 liikmesriiki peaksid andma Ukrainale sõjalist abi 0,25% SKP-st. Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Kanada blokeerisid selle. Toetajaid oli vaid seitse (Euromaidanpress, Babel.ua). Rutte tunnistas avalikult: „I don't think this one will be proposed” juulis Ankaras toimuval tippkohtumisel (EU Perspectives). Jaotus järgib rahakoti suurust. 0,25% piiri täidavad juba näiteks Madalmaad, Poola ning Balti ja Põhjala riigid, mis kuuluvad NATO väiksemate majanduste hulka. Viis blokeerijat on alliansi suuremate seas.

Kellele raha liigub

EL-i laen on Kiievile intressivaba. Tagasimakse on seotud Venemaa sõjareparatsioonidega, mida Moskva ei tunnista. Kui reparatsioone ei tule, jääb kulu EL-i maksumaksjatele (Verkhovna Rada). Komisjon allkirjastas väljamaksete memorandumi 20. mail, avades tee esimesele 3,2 mld € osamaksele, mida oodatakse juuni keskel (EEAS). Raha läheb nii sõjalisele abile kui ka tsiviileelarve toetuseks, et Ukraina riik toimiks koos armeega edasi.

„Made in Europe” klausel nõuab, et vähemalt 65% kaitsetoodetest pärineks EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna või Ukraina tootjatelt (defenceukraine.com, GTAI). See kaitseb Euroopa tarneahelaid. Samal ajal suunab see lepinguid mandri suuremate relvatootjate poole.

Rumeenia näitab, kuidas see praktikas töötab. Parlament kiitis heaks 8,33 mld € ulatuses EL-i rahastatud kaitselepinguid Lynxi jalaväe lahingumasinate, õhutõrjesüsteemide ja laskemoonatehase jaoks (Marketscreener). Peatöövõtjaks sai Saksamaa Rheinmetall, kuigi Bukarest lubas alguses „almost 100%” kohalikku tootmist. Poola näitab teist pilti: peaminister Tusk väidab, et Saksamaa tööstus saab Poola programmist vaid 0,37% (GTAI). 65% reegel hoiab kaitseraha Euroopas, kuid jaotab kasu liikmesriikide vahel ebaühtlaselt.

Sama klausel piirab ka seda, kui palju EL-i laenuraha jõuab Ukraina tehastesse, kui nende toodang ei vasta päritolureeglitele. Ukraina kaitsetööstuse tootmisvõimekus on kasvanud 1 mld dollarilt 2022. aastal prognoositud 55 mld dollarini 2026. aastal, kuid kasutusel on ainult 43% sellest võimsusest (CBS News). Pudelikael on tellimuste puudus.

Pärast 2027. aastat tuleb auk

90 mld € on kahe aasta sild. Komisjoni kavandatud 2028–2034 eelarve eraldaks Ukrainale seitsme aasta peale ligikaudu 88,9 mld €. Euroopa Parlamendi tellitud uuring hindab tegelikuks ülesehitusvajaduseks 196,5 mld € kümne aasta jooksul (EU News Italy). Järgmine eelarve vajab Euroopa Ülemkogus ühehäälsust, mis tähendab, et iga liikmesriik saab selle vetostada. Sama mehhanism lükkas praegust laenu neli kuud edasi, kuni Ungari vastu pidas.

Saksamaa plaanib ise abi vähendada. Heaks kiidetud 2027. aasta eelarves on Ukrainale ette nähtud 11,6 mld €, alates 2028. aastast langeb summa 8,5 mld euroni aastas (Euromaidanpress). Wadephul palub liitlastelt suuremaid kohustusi ajal, mil Berliin eelarvestab vähem. Juulis Ankaras toimuv NATO tippkohtumine näitab, kas neist arvudest saavad siduvad lubadused. Seni viitab aritmeetika ettevaatusele: riigid, kes on valmis maksma, on liiga väikesed, ja riigid, kelle panus muudaks pildi, ei taha end siduda.