Saksamaa riskib kütuseabiga 2,5 miljardit eurot

Saksamaal 50 liitrit bensiini tankiv autojuht võib ühe paagitäie pealt säästa kõige rohkem 8,50 eurot. See on ülempiir, mitte garanteeritud sääst. Föderaalvalitsus ja kõik 16 liidumaad leppisid 18. septembril kokku, et langetavad Energiesteuer’it ehk iga kütuseliitri pealt võetavat fikseeritud aktsiisi 14 sendi võrra (Bundesregierung, ZDF). Kuna käibemaksu arvestatakse ka aktsiisiga suurendatud hinnalt, ulatub kogusääst ligikaudu 17 sendini liitri kohta.

Avalikule rahale tähendab see hinnanguliselt 2,5 miljardi euro suurust saamata jäävat tulu, mis jaguneb Berliini ja liidumaade vahel võrdselt (Bundesregierung, ZDF). Kokkulepe on aga poliitiline, mitte õiguslik. Bundestag pole seadust vastu võtnud, hääletust kavandatud ja valitsuse nimetatud 1. oktoobri alguskuupäev on alles eesmärk (Bundestag).

Valitsus maksab kogu summa, autojuhid ei pruugi saada kogu soodustust

Isegi pärast meetme jõustumist ei pruugi kogu 17 senti tanklas hinnast kaduda. Kui Saksamaa 2022. aasta suvel aktsiisi rohkem kärpis, leidis ifo Institute, et tanklad andsid hinnalangusest klientidele edasi vaid osa (ifo Institute). Kütuse hind sõltub iga päev ka sisseostukuludest, valuutakurssidest ja jaemüüjate marginaalidest, mistõttu ei saa maksukärpe mõju muudest muutustest eraldi vaadelda. Saksamaa konkurentsiamet Bundeskartellamt on sama probleemile osutanud (Bundeskartellamt).

See on paketi suurim nõrkus. Valitsus loobub kogu 2,5 miljardist eurost sõltumata sellest, kui suur osa maksukärpest jõuab tanklahinnani. Kui tanklad jätavad osa kärpest endale suurema marginaalina, saavad autojuhid vähem leevendust, kuid maksumaksjad rahastavad meetme siiski täies ulatuses. Edasi andmata osa võidab see, kellele see jääb; kulu kannab igal juhul riigieelarve.

Liitripõhine soodustus kasvab koos tarbimisega. Kõige rohkem eurosid võidavad autopargid, mitme autoga leibkonnad ja pikki vahemaid sõitvad pendeldajad. Autota inimesed ei saa midagi. Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes uuris sarnast universaalset kütusetoetust, mille maksumus oli 7,6–8 miljardit eurot, ja leidis, et see polnud hästi sihitud: suurema tarbimisega leibkonnad said kogusummast suurema osa (Cour des comptes).

Jäik hinnalagi võib importkütuse turult kaotada

Paketi ambitsioonikam osa on praegu peaaegu ainult paberil. Berliinile anti ülesanne pidada naftatööstusega 2027. aasta jaanuariks läbirääkimisi ajutise hinnalae üle, mille eeskujuks on seatud üldjoontes Belgia ja Luksemburg. Maksimumhinda, arvutusvalemit ega järelevalveasutust pole määratud (Bundesregierung, BR).

Lahendus sõltub suuresti sellest, kuidas hinnalagi kujundatakse. Maksukärpe korral võivad tarnijad küsida hinda, mis vastab kütuse omahinnale, ning riik kogub lihtsalt vähem makse. Hinnalagi muudab seda arvestust. Kui ülempiir langeb allapoole hinda, mida tankla peab järgmise liitri hankimiseks maksma, tekitab iga müük kahjumi ja importijad suunavad kütuse piiranguta turgudele.

Ungari proovis fikseeritud hinnalagi lahendust. 2021. aasta novembris külmutas riik bensiini ja diislikütuse hinna tasemele 480 forintit liitri kohta. 2022. aasta hinnatipu ajal säästsid autojuhid selle tõttu ligikaudu 200–300 forintit liitrilt (ECB, AP). Kahjumiga müümine muutis impordi aga mõttetuks. Järgnesid liitripiirangud, tanklate sulgemised ja järjekorrad. Ungari loobus hinnalaest 6. detsembril 2022 ning hinnad tõusid kohe.

Belgia mudel on vähem riskantne, sest seal arvutatakse maksimumhind iga päev piirkondliku hulgihinna võrdlustaseme põhjal ümber. See säilitab jaotusmarginaalid, piirates samal ajal jaehinna juurdehindlust (Le Monde). Ülempiir tõuseb koos hulgihinnaga ehk just siis, kui leibkonnad vajavad kaitset kõige rohkem.

Odavam Saksa kütus viib ostud üle piiri

Kui maksukärbe jõuab tanklahinda, tunnevad selle mõju ka naaberriigid. Diislikütus maksis Hollandis 18.–19. septembril ligikaudu 2,81 eurot liitri kohta, Saksamaal umbes 2,47 eurot (NRC). Hollandi piirialade tanklate omanikud on juba hoiatanud klientide kaotuse eest (Gelderland). Iga üle piiri ostetud liiter viib endaga teise riiki ka aktsiisi- ja käibemaksutulu.

Paketil on kindel mõju riigirahandusele, autojuhtide sääst aga ebakindel. Poliitilises arutelus kesksele kohale tõusnud hinnalael pole endiselt arvutusvalemit. Kõige selgem järeldus on lihtne: Saksamaa kaotab 2,5 miljardit eurot sõltumata sellest, kas kogu soodustus jõuab tanklahinda.