Saksamaa kaitserahastuses haigutab 11 mld € auk

Saksamaa põhiseaduse muudatus võimaldas kaitsekuludeks laenu võtta täpselt kavandatud viisil. Probleem peitub reeglis endas. Berliin laenas 2025. aastal 28,6 miljardit eurot, mida ei arvestatud võlapiduri ehk föderaalse aastalaenu ülempiiri alla. Nõuetele vastavad julgeolekukulud kasvasid eelmise aastaga võrreldes aga ainult 17,6 miljardit eurot (FAZ, Die Zeit). Saksamaa juhtiva majandusuuringute keskuse Ifo Institute hinnangul tuleneb ligikaudu 11 miljardi euro suurune vahe sellest, et laenukõlblikuks muudeti varem maksutulust rahastatud kulud. Nii vabanes maksuraha eelarve muudeks vajadusteks. Bundesbank jõudis eraldi analüüsis samalaadsele järeldusele: uute kaitse- ja taristureeglite alusel võeti laenu rohkem, kui lisandus tegelikke kulutusi, ning ülejäägiga kaeti üldisi eelarveauke (Bundesbank).

Puuduvad tõendid, et laenuraha oleks kaitse-eelarvest mujale viidud. Küsimus on ühe rahastamisallika asendamises teisega, mitte raha kõrvalesuunamises.

Kuidas võrdlusbaas tekitas vaba laenuruumi

2025. aasta märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatus vabastab võlapiduri alt föderaalsed julgeolekukulud, mis ületavad 1% SKP-st. Erand hõlmab viit valdkonda: riigikaitset, elanikkonnakaitset, luuret, küberturvalisust ja relvastatud rünnaku alla sattunud riikide abistamist (Bundestag).

Piirmäär jäi allapoole summat, mida Saksamaa neile valdkondadele juba kulutas. Seetõttu sai Berliin hakata olemasolevaid kulusid kohe laenuga rahastama, lisamata sõjalisele võimele eurotki. Rahandusministeeriumil on õigus, et kogu laen vastas põhiseaduses sätestatud valemile. Ifo Institute hindab aga tulemust teise mõõdupuuga: laenuraha peaks suurendama julgeolekuvõimet, mitte asendama sama kulu varem katnud maksutulu (Ifo).

Mõlemad hinnangud võivad korraga paika pidada. Laenamine oli seaduslik, kuid ligikaudu 38,5% erandi alusel võetud laenust ei toonud kaitsevaldkonda midagi uut (FAZ).

Leedu näitab, kas raha jõuab tegeliku võimeni

Saksamaal on ette näidata ka reaalseid hankeid. Sõjaliste hangete kulud kasvasid 2025. aastal 4,53 miljardit eurot, sealhulgas laskemoonakulud 2,32 miljardit eurot (Die Zeit). Bundeswehri ajakohastamiseks 2022. aastal loodud ühekordse 100 miljardi euro suuruse laenufondi kasutamine kiirenes samuti: 2022. aastal oli välja makstud 3,5%, 2024. aastaks 84% fondist (French Treasury).

Kõige selgemalt näitab laenuraha muutumist mehitatud ja varustatud üksusteks Saksamaa 45. soomusbrigaad Leedus, mis on Berliini tähtsaim panus NATO idatiiva kaitsesse. Brigaadi alluvuses teenib umbes 1 700 inimest, kuid nende seas on ka varem loodud NATO lahingugrupp enam kui 1 000 roteeruva sõduriga. Seega ei tähenda koguarv 1 700 uut Leetu paigutatud sõdurit (Bundeswehr, LRT). Rasketanki- ja mehhaniseeritud pataljonid viiakse Saksamaalt üle alles 2027. aastal. 2026. aasta augustiks oli vabatahtlikega täidetud vaid 60% brigaadi lõplikust koosseisust (Lrytas).

Leedu kulutab omalt poolt täiskoosseisus brigaadi vastuvõtmiseks vajalikele baasidele 1,33 miljardit eurot (Lithuanian Defence Ministry).

Kulude asendamine laenurahaga ja brigaadi mehitamisraskused esinevad korraga, kuid tõendid ei näita nende põhjuslikku seost. Värbamisprobleemidel, hangete ajakaval ja kaitsetööstuse tootmispiirangutel on eraldi põhjused. Kõrvutus näitab siiski erinevust Saksamaa põhiseadusega loodud laenuruumi ja riigi tõendatud võime vahel muuta see raha lahinguvalmis üksusteks.

Miks liitlased ei saa küsimust kõrvale jätta

Saksamaa suutlikkus mõjutab ka teisi riike. Kõik kolm Madalmaade lahingubrigaadi kuuluvad Saksamaa diviiside koosseisu. Õppusel Fighter Lion 2026 harjutas ühiseid operatsioone üle 7 000 Saksa ja Madalmaade sõduri (Defensie Dichtbij, Bundeswehr). Õppustel koostöö toimib. Pikaajalises lahingutegevuses pole aga veel proovitud, kas Madalmaade brigaadid saavad kindlalt toetuda Saksamaa juhtimis- ja logistikavõimele.

Nagu eelmisel nädalal kirjutasime, hoiatasid Saksamaa föderaalaudiitorid, et riigivõlg võib 2030. aastaks ulatuda vähemalt 3 triljoni euroni ning aastane intressikulu 80,7 miljardi euroni (Bundestag). Eelarveruum pole piiramatu ning intressimaksed hakkavad lõpuks kaitsekuludega sama raha pärast konkureerima.

Saksamaa on tõendanud laenamise vastavust põhiseadusele. Veel pole tõendatud, et kogu uus eelarveruum suurendas mehitatud ja varustatud sõjalist võimet. Vastutus jaguneb valitsuse, kaitseministeeriumi, Bundeswehri hankeameti ning iga-aastaseid kulusid kinnitava ja nende täitmist kontrolliva Bundestagi eelarvekomisjoni vahel. Ifo Institute’i nimetatud 11 miljardit eurot on hinnang rahastamisallikate asendamisele, mitte tuvastatud kadunud raha. Saksamaa lubadustele oma kaitseplaanides toetuvad liitlased vajavad põhiseadusele vastava raamatupidamise kõrval ka reaalseid pataljone.