F126-fregattide tühistamine tõi €4.7bn nõude

Saksamaa lõpetas F126 fregatiprogrammi juunis, kuid laevade tühistamisega ei lahenenud nende maksumuse küsimus. Lepingut hoidnud Hollandi laevaehitaja Damen ütleb nüüd, et Berliin peab lepingu katkestamise eest maksma umbes 4,7 miljardit eurot (Reuters vahendusel n-tv, NOS). Damen kinnitas nõude esitamist, kuid pole summat kinnitanud. See pärineb advokaadi kirjast, mitte kohtuotsusest.

Kui ostja lõpetab suure tellimuse poole pealt, tuleb tasuda juba lõigatud terase ja tarnitud seadmete eest. Kes need kulud kannab, sõltub lepingust ja sellest, kumb pool seda rikkus. Dameni advokaat Peter Gauweiler väidab, et Berliin lõpetas projekti õigusliku aluseta. Tema tõlgenduse järgi peab riik tasuma tehtud töö eest ning hüvitama kulud, mida laevatehas võlgneb teistele osalistele (NOS).

Gauweiler viitab ka 2024. aastale, kui Saksamaa kasutas võimalust tellida veel kaks laeva, ehkki oli viivitustest juba teadlik (Handelsblatt). Tema hinnangul muudab see valitsuse osaliselt vastutavaks ajakava nihkumise eest. Lisatellimus võib Berliini positsiooni nõrgendada, kuid ei näita, kes viivitused põhjustas.

Berliin esitab vastupidise versiooni. Kaitseministeerium teatas 24. juunil programmi lõpetades, et Damen oli märku andnud, et ei suuda enam kokkulepitud ajakavast ja finantstingimustest kinni pidada. Ministeeriumi sõnul ei olnud esimese laeva valmimine 2028. aasta keskpaigaks enam realistlik (Saksamaa kaitseministeerium). Kaitseminister Boris Pistoriuse sõnul nõudis Damen jätkamiseks kaitset kõigi kahjunõuete eest ning tema keeldus (Reuters vahendusel n-tv). Pistorius lükkab Dameni süüdistuse tagasi ja ütleb, et Saksamaa võib omakorda nõuda laevatehaselt umbes 2,3 miljardit eurot (Die Zeit).

Kulutused ei võrdu kahjuga

Arutluses käib läbi kolm eri summat, millest igaüks vastab eri küsimusele. Esimene on seni Saksamaal tasutud raha. Pistoriuse hinnangul on seda umbes 2,3 miljardit eurot (Correctiv). Selle eest on ostetud laevakerede sektsioone, mootoreid, reduktoreid ja radariseadmeid. Osa neist saab taaskasutada, müüa või kokkuleppe sõlmimisel arvesse võtta, mistõttu kogu summa ei pruugi olla kaotatud.

Teine summa näitab, kui palju oleks laevade ehituse lõpuleviimine maksnud, ning selgitab Berliini loobumisotsust. Kaitseministeeriumi andmetel arutati laevade ehitamise hinnana Saksamaa laevatehases NVL umbes 15,2 miljardit eurot (Saksamaa kaitseministeerium). See summa hõlmas ainult ehitust. Varasemad tööd ja tugilepingud juurde arvestades oleks Saksamaa pidanud rahastama kokku üle 18 miljardi euro (Saksamaa kaitseministeerium). Kumbki arv ei näita kahju. Need kirjeldavad tulevast kulu, mida Saksamaa otsustas mitte kanda.

Kolmas summa liik on poolte õigusnõuded. Dameni nõue ja Saksamaa võimalik vastunõue on vaidluse algpositsioonid. Ühe lahutamine teisest annaks summa, millega kumbki pool pole nõustunud.

Kelle kanda kulud jäävad

Berliin on asenduslaevad juba tellinud. 8. juulil kiitis Bundestagi eelarvekomisjon heaks neli väiksemat MEKO A-200 fregatti ThyssenKrupp Marine Systemsilt (TKMS) umbes 6,3 miljardi euro eest (Die Zeit). Tellimus tagab TKMS-ile töömahu. Kuna uued laevad on väiksemad, ei näita nende hind, kas F126 tühistamine tõi säästu.

F126 osi valmistanud tehased ei saa uut tööd automaatselt. Wolgastis asuvas Peene-Werftis, mis valmistas laevade ahtriosi, töötas NDR-i andmetel ligi 500 inimest ning töö oli tagatud vaid 2027. aasta suveni (NDR).

Tühistamine tabas ka Prantsuse ettevõtet Thales, mis tarnis radarid, sensorid ja lahingusüsteemid. Ettevõte kajastas umbes 450 miljoni euro suuruse erakorralise kulu (Thales). Erakorraline kulu on ühekordne raamatupidamiskanne, mis vähendab aruandes näidatavat kasumit. Thalesi sõnul ei tähenda suurem osa sellest, et raha kohe ettevõttest välja liiguks.

Saksamaa on asenduslaevad juba tellinud, kuid F126 lõpetamise arve on endiselt vaidluse all. Dameni nõue ega Berliini võimalik vastunõue ei näita lõplikku kahju. See sõltub juba ostetud seadmete väärtusest ning kokkuleppe või kohtu määratud tingimustest. Kui Berliin kaotab lepingut puudutava vaidluse, maksavad Saksa maksumaksjad mahajäetud fregattide eest lisaks neljale uuele laevale.