Skip to main content
EU_ECONOMICS04 / 10 · päeva lugu3 min · 586 sõna · 66 allikat

Saksamaa elektrihind ületas Rootsi oma

✦
Kirjutas AIto brief AI · 10. november 2026, 01:50
Kuidas see kirjutati

One European auction meets the narrow limits of its cables.

Pildikompositsioon · tobrief
tekst · 3 min lugemist

Esmaspäeval, 9. novembril maksis Saksamaal järgmiseks päevaks tarnitav elekter keskmiselt 345,64 €/MWh. Megavatt-tund on elektri hulgikaubanduse arvestusühik (riikide võrdlustabel). Põhja-Rootsi SE2 hinnapiirkonnas oli sama päeva keskmine hind 6,10 €/MWh (Põhjamaade ja Balti riikide hinnapiirkonnad). Mõlemad riigid osalevad ühisel Euroopa oksjonil, kuid hinnad jäid väga kaugele lahku.

Need on järgmise päeva hinnad, mis kujunevad tarnimisele eelneval oksjonil. Hind hõlmab ainult elektrienergiat, mitte võrgutasusid ega makse, seega ei näita see kodutarbija arvet. Hinnad kõikusid päeva jooksul tugevalt: ühel Saksamaa õhtusel veerandtunnil kujunes hinnaks 653,38 €/MWh (Saksamaa turuülevaade).

Kuidas ühest oksjonist kujuneb mitu hinda

Euroopa elektrioksjon toimib turuühenduse kaudu: üks arvutus koondab korraga kõigi riikide pakkumised ning laseb odavama hinnaga piirkondadel kallima hinnaga piirkondadesse elektrit müüa, kuni ühendusliinid täituvad. Kui liin jõuab võimsuspiirini, kujuneb selle kummalgi pool erinev hind.

Piirkonna hinna määrab kõige kallim tootmisüksus, mida nõudluse katmiseks veel vaja läheb. Sama hinda saavad kõik müüjad. Paljudes Euroopa riikides on selleks viimane vajalik tootmisüksus sageli gaasijaam, mistõttu mõjutab gaasi hind ka elektri hulgihinda. Esmaspäeval oli gaas kallis: Hollandi võrdluslepingu hind ulatus 86,50 euroni megavatt-tunni eest (The Guardian).

Ka ilm andis Saksamaale vähe tuge. Prognoosi järgi oli tuuleelektri toodang umbes 1 555 MW ehk vaid 2,3% paigaldatud võimsusest (Saksamaa tuuleenergia prognoos). See on prognoos, mitte ülevaade sellest, millised jaamad tegelikult töötasid või milline neist hinna määras. Saksamaa importis samal ajal elektrit: kell 17.45 oli riigi netoimport 7,103 GW (Saksamaa elektrivoogude ülevaade). Need andmed näitavad elektri liikumist üle piiride, kuid mitte seda, millised ühendusliinid olid täis.

Kus ühendusliinid piiravad kaubandust

Saksamaa läänepoolsete naabrite hinnad olid sellele lähedal: Belgias 335,27 ja Prantsusmaal 334,12 €/MWh (riikide võrdlustabel, Belgia EPEXi andmetel põhinevad hinnad). Hispaanias oli hind sellest rühmast märksa madalam: turuoperaatori andmetel 179,67 €/MWh (OMIE).

Pürenee poolsaare ühendused Euroopa mandriosaga annavad ühe võimaliku selgituse. Hispaania võrguettevõtja Red Eléctrica hindab poolsaare ühendatuse näitajaks 2% (Red Eléctrica). Näitaja võrdleb riigipiire ületavate ühendusliinide võimsust riigi enda tootmisvõimsusega: väike suhe tähendab vähest võimalust elektriga kaubelda. See kirjeldab püsivat piirangut. Esmaspäevase elektrivoo andmeteta ei saa öelda, kui palju põhjustasid ühendused Hispaania ja Prantsusmaa hinnavahele.

Sama muster paistab Balti riikides. Läti ja Leedu keskmine hind oli umbes 414 €/MWh (Põhjamaade ja Balti riikide hinnapiirkonnad). Elektrumile viidanud uudise järgi oli Eesti ja Läti vahelise ülekande võimsus selle hinnatõusu ajal umbes 900 MW (LRT). See võis olla üks põhjus, miks Eesti hind jäi lõunanaabrite omast madalamaks, kuid selle mõju suurust pole mõõdetud.

Keda hulgihinna järsk tõus mõjutab

Hulgihind 600 €/MWh tähendab elektrienergia eest 0,60 €/kWh — sama ühiku kohta, millega arvestatakse kodutarbija elektriarvet (ACER ja CEER). EL-i kodutarbijad maksid 2026. aasta esimesel poolaastal elektri eest koos maksude ja võrgutasudega keskmiselt umbes 0,28 €/kWh (Eurostat). Need hinnad ei ole otse võrreldavad. Teisendus annab vaid aimu suurusjärgust: esmaspäeva kalleima veerandtunni elektrienergia hind ületas keskmise koduarve koguhinda kilovatt-tunni kohta.

Mõju sõltub lepingust. Umbes 52% EL-i kodutarbijate lepingutest on fikseeritud hinnaga ja 7% dünaamilise hinnaga, mis järgib turuhinda arvestusperioodide kaupa (ACERi jaehindade ülevaade). Dünaamilise hinnaga kliendid maksid õhtusel tipul kõrgemat hinda, kui nad ei lükanud auto laadimist või kütmist odavamatele tundidele. Fikseeritud hinnaga lepinguga klient oli selle päeva hinnatõusu eest kaitstud. Kas tema elektrimüüja kandis kahju, sõltus sellest, kui palju elektrit oli varem ostetud või hinnariski maandavate lepingutega kaetud. Börsihinnaga elektrit ostvad ettevõtted, kel sellist kaitset polnud, puutusid hinnatipuga otseselt kokku.

Esmaspäeva andmed näitavad, et ühine oksjon ei ühtlusta hindu, kui piirkondade elektrivarustus erineb ja ühendusliinide võimsus on piiratud. Samuti ei tähenda lühiajaline hulgihinna tipp, et enamiku kodutarbijate arve samal määral tõuseb, sest enamikul on fikseeritud hinnaga leping. Andmetest ei selgu siiski, milline konkreetne piirang iga hinnavahe tekitas. Sellele vastamiseks on vaja võrguettevõtjate andmeid tegelike elektrivoogude ja ühendusliinide võimsuse kohta.

Details about this article
Model:
claude-opus-5-5
Generated:
11/10/2026, 1:58:00 AM
Pipeline run:
eu_pipeline_20261110_005009
Watermark:
SynthID (Google's invisible watermark)
Human review:
None before publication
Learn more about our methodology →