Saksamaa seab €16bn droonisõja standardi

Boris Pistorius tahab kulutada kümnendi lõpuks ligikaudu 16 mld € droonidele, droonitõrjele ja elektroonilisele sõjapidamisele kõigis Bundeswehri ehk Saksamaa kaitseväe väeliikides. Eraldi drooniüksused alustavad tööd juulis (Tagesschau, DW). Aktionsplan Drohnen on Euroopa seni suurim drooniprogramm ning katse määrata, milline peab välja nägema NATO idatiiva valmisolek drooniohuks. Liitlaste närvilisus tulebki sellest standardiloomest.

Ukraina õppetund tööstuslikus mahus

Plaani loogika on näha igal Ukraina rinde kilomeetril. Odavad mehitamata süsteemid leiavad sihtmärke, annavad lööke ja segavad logistikat. Kaitsjad peavad samal ajal pidevalt tuvastama, segama ja alla tulistama. Droonid on tsükli keskmes, kus aeg ohu märkamisest selle hävitamiseni lüheneb järsult (CFR).

Saksamaa püüab osta kogu selle ahela: seireplatvormid, varitseva laskemoona ning sensorid ja segajad, mis peatavad vastase droonid.

Euroopasse jõuab mõju kahel teel. NATO piirkondlikud kaitseplaanid seovad riikide väestruktuurid kollektiivse valmisolekuga, mistõttu Saksamaa Leedus paikneva brigaadi varustus määrab, millega liitlased peavad ühilduvalt tegutsema (NATO).

Teine kanal on EL-i uus kaitserahastuse tööriist SAFE (Security Action for Europe), mis pakub liikmesriikidele odavaid laene sõjatehnika ostmiseks, kuid suunab ligipääsu tingimusena ühiste tehniliste nõuete poole (European Parliament). Kui Berliini nõuded muutuvad malliks, mõjutavad Saksamaa ostud turgu palju laiemalt kui Saksamaa enda piires.

Viis pealinna, üks hirm

Liitlaste reaktsioonides kordub sama mure: kes kontrollib arhitektuuri, kontrollib ka turgu.

Madalmaad on juba liitumas. Hollandi kaitseministeerium valis Hensoldt Nederlandi uuendama 101. CEMA pataljoni elektroonilise sõjapidamise süsteeme, sidudes uuenduse droonitõrjevõime ja Euroopa ühishangetega (Defensie.nl, BNR). Sama ministeerium liitus ka digitaalse droonituruplatvormiga, mille esimesed ostud tulevad Ameerika Ühendriikidest. See näitab vahet Euroopa strateegilise autonoomia jutu ja kiireloomuliste ostuotsuste vahel.

Poola juhib EL-i droonieksporti, kuid eelis on habras. Puls Biznesu andmetel läheb 97% Poola drooniekspordist Ukrainasse. Kui see üks klient kõrvale jätta, langeb Poola Euroopas kaheksandaks. Varssavi seob uued MiG-29 ülekanded Ukrainale tingimusega, et saab vastu Ukraina droonitehnoloogiat. See viitab, et Poola ei pea oma võimeid piisavaks (Defence24).

Prantsusmaa loeb Saksamaa sammu FCAS/SCAF-i varingu taustal. Tegemist oli Prantsuse-Saksa järgmise põlvkonna hävitajaprogrammiga, mis lagunes tööjaotuse ja kontrolli üle peetud vaidlustesse. Pariis on külmutanud Eurodrone’i rahastamise 2035. aastani ning eelistab suveräänseid taktikalisi droone, samal ajal kui Dassault ja Airbus vaidlevad avalikult tööjaotuse üle (Opex360, Zonebourse). Saksamaa liigub masstoodetavate ja kulutatavate süsteemide poole. Prantsusmaa kaitseb riiklikku kontrolli. Siin jookseb Euroopa kaitsetööstuse põhikonflikt.

Rumeenia näitab, mis juhtub siis, kui raha jõuab kohale enne võimekust. Bukarest kasutas SAFE vahendeid ning sõlmis Rheinmetalliga 5,6 mld € lepingu lühimaa õhutõrjeks, kuid tarned lõpevad alles 2030. aastal (Rheinmetall, Analisi Difesa). Kui 13. juuni ööl ilmusid Ukraina piiri lähedale õhusihtmärgid, reageeris Rumeenia häire ja kahe Itaalia Eurofighteri õhkutõusuga, mitte maapealse droonitõrjekilbiga (Adevărul).

Leedu, kus paikneb Saksamaa Panzerbrigade 45, harjutas juunis Pabradės drooni- ja droonitõrjeoperatsioone 2900 sõduriga kaheksast riigist (DW). Brigaadi täielik valmisolek on kavandatud 2027. aastaks. Kui 13. juunil ilmus Vilniuse maakonna kohale radarikontakt, mille tunnused meenutasid drooni, aktiveeriti hävitajad. Hiljem tuvastati objekt ilmavaatlusõhupallina (LRT). Juuniõppused näitasid sihti, õhupalli tõttu antud häire praegust tegelikkust.

Avatud toimik

Saksamaa plaanist saab Euroopa valmisoleku lähtepunkt ainult siis, kui Berliin avaldab nõuded, millega liitlased saavad ühilduda. Vastasel juhul jääb see järjekordseks suureks riiklikuks hankeprogrammiks.

Avaldamata on tegevuskava tekst, eelarvejaotus, tarnijate nimekiri, koostalitlusnõuded ning doktriin selle kohta, kuidas inimene kontrollib autonoomseid süsteeme (BMVg). Kuni need detailid puuduvad, seisavad Euroopa liitlased sama valiku ees: kas järgida Saksa standardit, mida nad ise ei kirjutanud, või ehitada suveräänseid alternatiive, milleks üksi raha ei jätku.