Saksamaa kärbib 2026 kasvuprognoosi 0.5%-le

Saksamaa majandusekspertide nõukogu ehk Sachverständigenrat, valitsuse tähtsaim majandusnõustaja, langetas 2026. aasta kasvuprognoosi 0,9%-lt 0,5%-le. See on 44% kärbe kuue kuuga. Pärast majanduse langust 2023. ja 2024. aastal liigub Euroopa suurim majandus neljandat aastat järjest sisuliselt paigal. Nõukogu esimehe Monika Schnitzeri sõnul kasvab majandus ainult kaitse- ja taristukulutuste toel. Ilma riigi kulutusteta oleks Saksamaa majandus languses.

500 miljardi euro illusioon

Berliin lõi 2025. aasta märtsis 500 miljardi euro suuruse erifondi taristu- ja kliimainvesteeringuteks. Raha jaguneb föderaalprojektideks (300 mld €), liidumaadele (100 mld €) ja kliimamuutuse fondi (100 mld €). Laenamine jääb Saksamaa võlapiduri alt välja. Võlapidur on põhiseaduslik piir, mis seab ülempiiri riigi iga-aastasele laenamisele.

Saksa majandusuuringute instituut ifo leidis aga, et 95% fondi kaudu 2025. aastal võetud uuest võlast ei toonud lisainvesteeringuid. Valitsus tõstis olemasolevaid kuluridasid tavalisest eelarvest erifondi. 24,3 miljardist eurost kasvasid tegelikud investeeringud vaid 1,3 miljardi euro võrra. ifo juht Clemens Fuest nimetas seda eelarveaukude täitmiseks laenurahaga.

Ka päriselt uus raha ei jõua kiiresti majandusse. Euroopa Komisjon märgib, et Saksamaal napib tööjõudu, planeerimisvõimekust ja lubade menetlemise kiirust, et suuri investeeringuid kiiresti ära kasutada. Raha on paberil olemas, kuid reaalmajandusse liigub see liiga aeglaselt.

Energiahindade šokk nõrgenenud majanduses

Prognoosikärpe vahetu põhjus on Iraani konflikt ja mereveo peaaegu täielik katkemine Hormuzi väina kaudu. See on tõstnud järsult nafta- ja gaasihindu. Nõukogu ootab nüüd, et inflatsioon ulatub 2026. aastal 3,0%-ni, novembris prognoositud 2,1% asemel.

Hinnatõus tabab majandust, mida on juba nõrgestanud kolm muutust: odava Vene gaasi kadumine pärast 2022. aastat, Hiina nõudluse jahtumine Saksa masinate ja autode järele ning elektriautode üleminek, mis muudab autotööstuse struktuuri. Saksamaa ekspordimudel toetus odavale energiale ja tugevale välisnõudlusele. Mõlemad eeldused on nõrgenenud.

Demograafiline müür

Nõukogu teravaim hoiatus puudutab sotsiaalkindlustust. Saksamaa palgamaksud pensioni-, tervise-, töötus- ja hoolduskindlustusse, mida maksavad tööandja ja töötaja, ulatuvad juba 42,3%-ni brutopalgast. Reformideta tõuseb näitaja 2030. aastaks 45,4%-ni ja 2040. aastaks 49,7%-ni.

Suurim surve tuleb ravikindlustusest, kus kulud on alates 2005. aastast kasvanud 64%, tulud aga vaid 31%. Beebibuumi põlvkonna pensionile jäädes peaks pensionimakse tõusma 18,6%-lt 21,8%-le aastaks 2040. Nõukogu hinnangul vähendab selline koormuse kasv 2035. aastaks SKP-d 0,5–0,9%.

Nõukogu liige Veronika Grimm sõnastas probleemi otse: „Heaoluriigi suurus peab vastama riigi kasvule. Sotsiaalkulutusi ei saa pidevalt suurendada, kui majandus ei kasva.”

Miks Euroopa peab seda jälgima

Saksamaa annab ligikaudu 29% euroala SKP-st. Selle seisak liigub tarneahelate ja impordinõudluse kaudu kogu blokki. EKP seisab nüüd vastuolu ees: juhatuse liige Isabel Schnabel surub 11. juuniks intressitõusu, et piirata energiahindadest tulevat inflatsiooni, samal ajal kui Saksamaa majandus vajab vastupidist. Nagu Bruegel märgib, ei saa EKP korraga ajada ideaalset rahapoliitikat nii seisvas Saksamaas kui ka tugevamates Lõuna-Euroopa majandustes, näiteks Hispaanias.

Saksamaa eelarvepuudujääk suureneb prognoosi järgi 2,7%-lt SKP-st 2025. aastal 4,3%-ni 2027. aastal, ületades EL-i 3% piiri. Riik, mis varem manitses Lõuna-Euroopat laenamise pärast, kasvatab nüüd puudujääki ilma selge kasvutulemuseta.

Saksamaa risk on ringikujuline: nõrk kasv paisutab puudujääki, sotsiaalkulud suruvad eelarvet kokku ning tsüklit murdma mõeldud eelarvestiimul neeldub raamatupidamisvõtetes ja võimekuse piirangutes. Berliini küsimus on, kas laenuraha jõuab muutuda tootlikuks investeeringuks enne, kui demograafiline arve täies mahus kohale jõuab.