Saksamaa paigutab Leetu 4,800 sõdurit

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius jälgib sel nädalal Leedus 45. soomusbrigaadi õppust maastikul, kuhu üksus peab 2027. aastaks alaliselt jääma. Eesmärk on paigutada NATO idatiivale püsivalt umbes 4 800 sõdurit ja 200 tsiviiltöötajat (Bundeswehr, Leedu kaitseministeerium). Visiit on oluline, sest seda lubadust saab kontrollida. See näitab, kas Euroopa suurim majandus suudab muuta julgeolekulubadused alaliseks sõjaliseks kohalolekuks seal, kus võimalik konflikt algaks.

Hoiatusüksusest lahingujõuks

Kuni 2022. aastani toetus NATO idatiiva kaitse rahvusvahelistele lahingugruppidele. Need on väikesed roteeruvad üksused Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Nende ülesanne oli eeskätt poliitiline: tagada, et Venemaa rünnak tõmbaks kohe konflikti mitu liitlasriiki (NATO eFP). Need üksused ei olnud mõeldud territooriumi hoidmiseks.

Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu lõhkus selle loogika. 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel kinnitas NATO uued piirkondlikud kaitseplaanid, kus väed on ette määratud ja neil on nimetatud komandörid, et vajaduse korral võidelda esimesest päevast (NATO Vilniuse kommünikee). Saksamaa brigaad on selle nihke keskmes. Brigaad on mitmest pataljonist koosnev üksus oma suurtükiväe, pioneeride, logistika ja juhtimisstruktuuriga. See suudab iseseisvalt võidelda. Alaline paiknemine välismaal tähendab kasarmuid, laskemoonaladusid, perede elamuid, koole ja hooldusvõimekust, mitte sõdurite vahetamist ajutises laagris.

Leedu on avaldanud teekaardi, mis kirjeldab üksuse etapiviisilist ümberpaigutamist Rūdninkai sõjaväelinnakusse ja Vilniuse piirkonna objektidele. Brigaadil on ametlik Bundeswehri identiteet ning Leedu valitsuse eraldi projektileht. Plaan on olemas. Lahtine on, kas Berliin suudab selle ellu viia.

Piirangud, mida Berliin ei saa teadaandega kaotada

Plaani ja tegelikkuse vahel on kaks struktuurset probleemi. Esimene on inimesed. Bundeswehr jääb endiselt alla oma laienemiseesmärkidele ning alaline välisbrigaad koormab personali rohkem kui rotatsioon. See vajab spetsialiste, tsiviiltöötajate asendamist ning piisavalt inimesi ja varustust, et hoida brigaad töös ka siis, kui Saksamaa peab täitma teisi NATO kohustusi.

Teine probleem on raha. Saksamaa põhiseaduse võlapidur ehk põhiseaduse artiklid 109 ja 115, mis piiravad föderaalset laenamist, seavad kaitsekuludele raami. Alaline brigaad tekitab püsikulusid: palgad, varustuse valmisolek, laskemoon, transport ja perede toetamine. Poliitiline tahe on kõige tugevam lubaduse andmise hetkel. Sõjaline usutavus sõltub sellest, kas raha jääb alles ka mitme aasta eelarvevaidlustes.

Geograafia seletab, miks see pole ainult Saksamaa sisepoliitika küsimus. Suwałki koridor, kitsas maismaariba Poola ja Leedu vahel, eraldab Venemaa Kaliningradi oblasti Valgevenest ning on ainus maismaaühendus Balti riikidega (CSIS). Kui see koridor läbi lõigata, ei jõua tugevdused Eestisse, Lätti ega Leetu maantee või raudtee kaudu. Leedus juba kohal olev Saksa brigaad vähendab sõltuvust viimasel hetkel läbi selle kitsaskoha toodavatest lisajõududest.

Mida brigaad ei asenda

Poola toetab Saksamaa kohustust, kuid hindab Balti heidutust eelkõige USA kohaloleku järgi. Ameerika Ühendriigid pakuvad võimeid, mida ühelgi Euroopa liitlasel praegu samas mahus ei ole: lõimitud õhukaitse, luure ja seire, logistikavõrgustikud ning pikamaa täppistuli. Saksa brigaad lisab piirkonda maaväe lahingumassi. See ei täida kõrgema tasandi võimelünki.

Kolm Balti riiki investeerivad ettepoole paigutatud vägede toetamiseks palju. SAFE-i kaudu on kavas umbes 12,2 mld € ulatuses relvahankeid; SAFE on uus EL-i vahend, mis lubab liikmesriikidel kaitsehankeks ühiselt laenu võtta (Defense News). EL-i sõjalise mobiilsuse programm rahastab praktilist taristut: sildade tugevdamist tankide raskuse kandmiseks ja rööpmelaiuste ühtlustamist, et rasketehnika saaks üle piiride liikuda ilma seisakuteta (Euroopa Komisjon). Iga osa võib eraldi takerduda.

Mis jääb lahtiseks

Avalik info näitab tõsist plaani. See ei tõesta, et plaan püsib ajakavas. NATO piirkondlikud kaitseplaanid on salastatud, mistõttu täpsed valmisolekunõuded ja tugevdusjõudude ajagraafikud ei ole kodanikele ega parlamentidele nähtavad. Tegelikud mõõdikud on sõdurite saabumine, valminud kasarmud, ette paigutatud laskemoon ja täiskoosseisus õppused. Paigutus toimub avalikult, kuid selle tähendus on suurem kui igapäevane poliitiline tähelepanu: see on test, kas Euroopa suudab kaitsta maad seal, kus ta on kõige haavatavam.