Saksamaa sihib kaitse-eelarves €110 miljardit

Eeldus, et võimalik vaherahu Ukrainas vähendab peagi sõjalist nõudlust, enam ei kehti. Putin on sisulised läbirääkimised tagasi lükanud, vahendas NV Reutersile viidates. Liitlasriigid koostavad eelarveid nüüd arvestusega, et sõda jätkub. Küsimus ei ole enam ainult selles, kui palju Euroopa kaitsele kulutab, vaid kas kaitseministeeriumid ja tööstus suudavad selle raha muuta kasutatavaks sõjaliseks võimeks enne, kui sõja järgmine etapp seda nõuab.

Raha on olemas

Selle eelarvelise nihke keskmes on Saksamaa. Kantsler Friedrich Merz esitas 2027. aastaks kaitse-eelarveks 109,7 miljardit eurot, ligi viiendiku kogu föderaaleelarvest. Lisaks on Ukrainale kavandatud 11,6 miljardit eurot (Bundesfinanzministerium). Berliini eesmärk on jõuda NATO 3,5% SKP-st kaitsekulude sihini 2029. aastaks ehk kuus aastat enne alliansi 2035. aasta horisonti (Deutschlandfunk).

Poola on samas suunas juba kaugemale liikunud. Varssavi kulutas 2025. aastal kaitsele ligi 123,6 miljardit zlotti, sellest 42,4 miljardit moderniseerimisele. Aastateks 2026–2027 kavandatud USA relvaostud ületavad 45 miljardit zlotti (Defence24). Sellised otsused seovad valitsused aastatepikkuste tellimuste ja tarnegraafikutega, mis ulatuvad kaugemale mistahes võimalikust vaherahust.

Kõik pealinnad ei liigu sama tempoga. Hispaania peaminister Pedro Sanchez lükkas tagasi NATO peasekretäri Mark Rutte pakutud 5% SKP-st raamistiku, milles vähemalt 3,5% läheks otsesteks sõjalisteks vajadusteks ja 1,5% vastupanuvõimeks (NATO, El Mundo). Hispaania oli ainus liitlane, kes selle tagasi lükkas. Sancheze väitel tuleb riike hinnata selle järgi, millise võime nad välja panevad, mitte üksnes kulutuste järgi.

Slovakkia peaministri Robert Fico roll on teistsugune. Ta väidab, et tal on otsesed kanalid nii Putini kui Zelenskõini, kuid nähtavat tulemust pole see andnud (Aktuality, Denník N). Vahendajana on tema mõju piiratud. Poliitiliselt pakub ta aga katet valitsustele, kes tahavad sõjalisi kohustusi aeglustada ja samal ajal rääkida rahust.

Kuhu raha kinni jääb

Kulutuste kasv toob nähtavale tootmisprobleemi, mida rahandusministeeriumid üksi ei lahenda. Saksamaa peatas F126 fregattide programmi viivituste ja kulude kasvu tõttu. Eurodrone’i ning FCAS-i hävitajaprogramm on samuti graafikust maas (ZEIT). Poola peaminister Donald Tusk hoiatas, et lähikuud võivad olla „tõesti kriitilised” mitte täiemahulise sissetungi, vaid piiratud Vene provokatsioonide tõttu taristu või piiride vastu. Sellised sammud võivad testida, kas NATO reageerib ühtselt (TVN24, BBC).

Euroopa liitlased ja Kanada lubasid Ukrainale 2026. ja 2027. aastaks kokku ligikaudu 70 miljardit eurot aastas sõjalist toetust (DW). EDIP ehk EL-i kaitsetööstusprogramm, millega tehakse pikaajalisi tellimusi rakettidele, õhutõrjesüsteemidele ja droonidele, nihutab hankeid kriisiostudelt mitmeaastastele lepingutele (DG DEFIS). SAFE, EL-i 150 miljardi euro suurune ühine kaitsehankefond, peaks selle nõudluse suunama Euroopa tehastele.

Avalikkus ei näe siiski veel, kas see teeb Euroopa tegelikult valmisolevamaks. NATO võime-eesmärgid, püüdurrakettide tarnegraafikud ja laskemoonavarude tase on salastatud. Euroopa Komisjon jälgib sisendeid: eelarvelubadusi ja kavandatud tootmisliine. Väljundeid, nagu üksuste tegelik varustatus või valmisolekumäär, avalikult samal viisil ei mõõdeta. Open Gate Italia andmetel vähendas Itaalia oma SAFE-i taotlust 14,9 miljardilt eurolt 5 miljardile. See näitab, et isegi ametlikult kaasas olevad valitsused kõhklevad, kui kiiresti nad suudavad uue rütmiga kaasa minna.

Pudelikael asub ministrite eelarveteadete ning hankeametite, laevatehaste ja raketitehaste vahel. Kaitseministeeriumid sõlmivad lepinguid. Hankeasutused juhivad tehnilisi nõudeid, katsetusi ja tarnijaid. Relvatootjad seavad tootmisgraafikud. Kui mõni lüli takerdub, nagu näitas Saksamaa fregatiprogrammi katkestamine, jääb raha ootama ja üksused jäävad varustuseta. Euroopa ministrid oskavad raha kokku lugeda. Nüüd tuleb tõestada, et selle eest saab laskemoona, püüdurrakette ja üksusi, millega Venemaa peab tegelikult arvestama.