Google’i hiigelandmekeskus survestab Rootsi võrku

Pilv kõlab keeles kergelt, kuid tegelikkuses vajab see maad, kaableid, jahutust ja elektrit igal tunnil. Google’i huvi Torsboda vastu muudab Timrå lähistel kavandatava munitsipaaltehingu küsimuseks sellest, kes saab kasutada nappi puhast elektrit ja mida Rootsi selle eest vastu saab.

Rootsi meedia teatel tahab Google osta kogu Torsboda Industrial Parki ettevõtte koos 214 hektari maaga veidi enam kui 911 mln Rootsi krooni eest, kirjutas SVT. Laenud ja taristukohustused tõstaksid paketi väärtuse üle 2,1 mld Rootsi krooni. See on oluline, sest tehing paistab kohalikele omavalitsustele ka bilansileevendusena, mitte ainult maamüügina. Google ei ole kinnitanud ei ehitust ega ajakava, vahendas TV4.

Koormus on loo kese

Kohalik kasu on nähtav. Projekt võib luua umbes 500 töökohta, kuigi avalik number ei ütle, kui palju neist oleks püsivad, teatas Sveriges Radio. Timrå ja Sundsvall saaksid ühtlasi kanda osa laenu- ja taristuriskist üle maailma ühele rikkamale ettevõttele.

Elektriküsimus on suurem. Rootsi põhivõrguettevõtte Svenska kraftnät esindaja Tobias Edfast hoiatas, et Torsboda andmekeskus võib vajada 1000 MW võimsust, ligikaudu Stockholmi tarbimise suurusjärku. Kui samaväärset uut tootmist juurde ei tule, võivad hinnad tõusta, vahendas Sveriges Radio. Tehingu tuum on selles: Google saab arvutusvõimsuse ja Põhjamaade elektri, Rootsi peab otsustama, kas selline kasutus väärib õigust võrguvõimsusele.

Andmekeskus on pideva koormusega tööstustarbija. Isegi kui Google ostab taastuvelektrit, peab võrk elektri kohale tooma ka siis, kui tuul või päike annab vähem. IEA peab tehisaru ja andmekeskusi üheks kiiresti kasvavaks elektrinõudluse allikaks.

Liitumisvõimsusest on saanud osa nappusest. Euroopa võrguettevõtjad avaldavad Capacitypedia kaarti, mis näitab, kuhu uus tarbimine tegelikult ühenduda saab. See loeb, sest projektil võib olla maa, raha ja load, kuid see võib ikkagi oodata kaableid, alajaamu ja vaba võimsust.

Ahel on lihtne. Kui Google ühendatakse võrku enne uue tootmise ja võrgutugevduste valmimist, jääb teistele kasutajatele vähem ruumi. See võib tähendada kõrgemaid hulgihindu, tehaseühenduste viibimist või võrgutasude kasvu. Võrgutasud on maksed, millega kasutajad katavad võrgu hoolduse ja laiendamise kulud, ning need jaotuvad nii majapidamiste kui ettevõtete vahel.

Kokkulepe ei saa jääda kohalikuks

Google saab oma pakkumise usutavamaks teha. Ettevõte võiks maksta oma liitumise eest, siduda projekti uue vähese süsinikuheitega tootmisega, vähendada tarbimist pingelistel tundidel, kasutada jääksoojust ja luua kohapeal kvalifitseeritud töökohti. Need lubadused maksavad midagi ainult siis, kui need on konkreetsed ja jõustatavad enne võimsuse reserveerimist.

EL-i reeglid liiguvad suurte andmekeskuste läbipaistvuse suunas. Delegeeritud määrus 2024/1364 kehtestab energia- ja kestlikkusnäitajate aruandlusraamistiku. Komisjon on pakkunud välja ka hindamisskeemi, millega võrrelda energiakasutust, veekasutust ja jääksoojuse taaskasutust.

Aruandlus ei otsusta, kes elektri saab. Iirimaa näitab, mis juhtub, kui andmekeskused kasvavad liiga suureks, et neid kohelda tavalise kliendina: 2025. aastal kasutasid need 23% mõõdetud elektrist, võrreldes 5%-ga 2015. aastal, selgub statistikaameti andmetest, mida vahendas RTE. Holland näitab poliitilist järelmõju. Pärast Zeewolde hyperscale-andmekeskuse vaidlust võttis valitsus andmekeskuste kasvu üle tugevama riikliku kontrolli, sest maa, energia ja planeerimissurve olid muutunud riiklikeks küsimusteks, teatas Hollandi valitsus.

Need võrdlused ei tõesta, et Rootsi peaks ütlema ei. Need näitavad, miks Timrå ei saa olla ainus arvestuskoht. Omavalitsus võib saada raha, ehitustöid ja osa töökohtadest. Google saab pikaajalise positsiooni jahedas, vähese süsinikuheitega elektriga piirkonnas. Teised Rootsi tarbijad, sealhulgas majapidamised ja elektrifitseeritav tööstus, võivad maksta hinna, kui napp võrguvõimsus jaotatakse ilma samaväärse uue tootmiseta.

Suveräänsuse argument peaks jääma täpseks. Prantsusmaa pilvedebatt näitab, et kohalikud serverid ei lahenda kontrolliküsimust, kui operaatorile kuuluvad endiselt tarkvara, kliendilepingud ja hinnastamisjõud. Seda muret peegeldavad SecNumCloudi ja cloud de confiance’i poliitika, millest on kirjutanud LeMagIT. Rootsi jaoks on lähiküsimus kitsam: kes saab kasutada nappi võrguvõimsust, mis tingimustel ja millise vastutasuga.

Google’i Timrå ettepanek võib olla hea investeering. Seda ei saa aga hinnastada maamüügina, kui tegelik vara on ligipääs elektrisüsteemile. Rootsi peaks otsustama tehingu üle siduvate kohustuste põhjal: uus elekter, võrgukulud ja kohalik tulu peavad olema paigas enne, kui võimsus lukku pannakse.