Google’i 13 mld € panus pingestab elektriturgu

Kes maksab Google’i Soome andmekeskuste elektri eest? Ettevõte teatas kavatsusest investeerida 2027.–2028. aastal Soome vähemalt 13 miljardit eurot ning laiendada neljas asukohas arvutusvõimsust (Google, Yle). Ühtlasi sõlmis Google 22-aastase lepingu, millega ostab kuni poole Loviisa tuumaelektrijaama toodangust (Fortum). Leping on siduv, kuid arvutuskäigust puudub endiselt teine pool: kui palju elektrit Google tegelikult tarbib ja kas selle katmiseks rajatakse piisavalt uut tootmisvõimsust.

Mis on siduv ja mis mitte

9. septembril avaldatud kolm teadet erinevad oma siduvuselt. Fortumiga sõlmitud elektriostuleping ehk pikaajaline kokkulepe kindla elektritarne ostmiseks on allkirjastatud ja äriliselt siduv. Tarned algavad 2028. aastal, kasvavad 2030. aastaks pooleni Loviisa võimsusest ning kestavad 2049. aastani. Fortum pidi lepingu investoritele avalikustama ja teatas, et täismahu saavutamisel suurendab see ettevõttesse seotud kapitalilt teenitavat kasumit ligikaudu 1,4 protsendipunkti (Fortum).

13 miljardi euro puhul on tegu ettevõtte investeerimisteatega. Google pole avaldanud investeeringute jaotust nelja asukoha vahel ega hangete ajakava. Suur osa rahast läheb arvutusseadmetele, kuid pole teada, kui suur osa neist hangitakse Soomest (Aamulehti). Eraldi vastastikuse mõistmise memorandum käsitleb võimalust rajada Loviisasse uus reaktor ja lisada taastuvenergia tootmist. Memorandum ei kohusta kumbagi ettevõtet midagi ehitama (Google).

Peaaegu kogu elektrit toodeti juba varem

Peaaegu kogu lepinguga kaetud tuumaelekter pärineb olemasolevast tootmisest. Soome pikendas 2023. aastal Loviisa tegevusluba 2050. aastani ning Fortum kavandas turbiinide uuendamist juba enne Google’iga sõlmitud lepingut (Fortumi 2023. aasta tegevusluba). Uue partnerlusega seostab Fortum vaid 10 MW lisavõimsust (Fortum). Google on sõlminud lepingud ka 629 MW Soome maismaatuuleenergia ostmiseks ning teatanud 94 MW akust (Google). Tuuleparkide võimsus megavattides näitab siiski tipptoodangut ideaalsetes tingimustes, mitte aasta jooksul toodetud energiat. Aku võimsus näitab omakorda tühjenemise kiirust, mitte salvestatava energia hulka. Ilma tühjenemisaja näitajata pole aku tegelik salvestusmaht teada.

Avalikkuse jaoks on oluline võrrelda Google’i andmekeskuste aastast elektritarbimist päriselt lisanduva tootmise aastase toodanguga. Google pole prognoositavat elektritarbimist avaldanud. Soome põhivõrguettevõtja Fingrid on nimetanud 2 GW suurust näitajat, kuid see kirjeldab piirkondliku võrgu vaba võimsust kõigi andmekeskuseprojektide jaoks, mitte ainult Google’i koormust (Fingrid).

Hinnasurve kandub Põhjamaade elektriturule

Kui Soome elektrinõudlus kasvab tootmisest kiiremini, kandub hinnasurve ka naaberriikidesse. Seda näitas Põhja-Rootsi tänavu jaanuaris. Aurora Line’i ühendus avati 2025. aasta lõpus ja see suurendas piiriülest ülekandevõimsust üle 40% (Svenska kraftnät). Külma ja tuulevaikse ilmaga kasvas samal ajal Soome elektriimport. Põhja-Rootsi hinnapiirkondades tõusis talvine keskmine hind 61 euroni megavatt-tunnist, aasta varem oli see 16–17 eurot (Svenska kraftnät). Suure osa hinnatõusust põhjustas ilm ning vastupidistes oludes saab sama ühenduse kaudu tuua odavat elektrit Soome. Juhtum näitab siiski hinnasurve levikut: kui Soome tarbib rohkem elektrit, kui ise toodab, mõjutab lisaprobleem ka Põhjamaade naabreid.

Kui palju Google’i rahast jääb Soome?

Google’i tellitud uuringu järgi annab investeering 2027.–2028. aastal Soome SKP-sse keskmiselt 3,6 miljardit eurot aastas ja „toetab“ enam kui 37 000 töökohta (Google). Need arvud vajavad lähemat selgitust. Imporditud serverid lähevad Soomes investeeringuna arvesse, kuid nende ostmiseks kuluv raha liigub välismaistele tootjatele. Soome jäävad palgad, ehitusettevõtete marginaalid ja kohalike teenuste eest makstav raha. Uuring neid osi ei erista. Samuti ei selgu, kas „toetatud töökohad“ tähendavad ühe aasta jooksul täidetud ametikohti, kumulatiivseid tööaastaid või töökohtade netokasvu pärast seda, kui arvesse on võetud teistest projektidest üle tulnud töötajad.

Võrdluspunkti pakub Iirimaa, kus andmekeskused tarbisid 2025. aastal 23% kogu mõõdetud elektrist (CSO). Iirimaa regulaator nõuab nüüd uutelt andmekeskustelt nende tiputarbimisele vastava võimsusega juhitavaid elektrijaamu, mida saab vajaduse korral käivitada. Lisaks peab 80% tarbimisest katma uus, toetusteta taastuvenergia (CRU). Hispaania määruseelnõu nõuab tarbimise ja uute taastuvelektrijaamade toodangu tunnipõhist sobitamist (MITECO). Soome pole võrreldavaid nõudeid kehtestanud.

Elektriostuleping tagab Fortumile pikaajalise ja prognoositava tulu elektrijaamast, mis toodab märkimisväärse osa Soome elektrist. Google saab siduva lepingu, millele toetada väiteid puhta energia kasutamise kohta. Soome pole seni näidanud, et andmekeskuste koormusele vastab sama suur uus tootmismaht või et sellest tulenevad võrgukulud tasub Google, mitte elektrivõrgu ülejäänud kasutajad.