Kreeka maksab lahkuva migrandi eest

Kas õigusi selgitav advokaat peaks teenima rohkem siis, kui inimene neist õigustest loobub? Kreeka valitsuse uus määrus ehitab just sellise stiimuli. Advokaat saab lisaks 250 €, kui tema nõustatud varjupaigataotleja lahkub Kreekast vabatahtlikult. Kreeka advokatuuride hinnangul muudab see õigusnõustamise väljasaatmist soodustavaks mehhanismiks (Government Gazette PDF, In.gr). Ükski EL-i institutsioon pole seni hinnanud, kas skeem sobib varjupaigaõigusega.

Kuidas boonus toimib

Ühine ministrite otsus 120961/2026 annab varjupaigataotlejate esmase õigusinfo jagamise vabaühendustelt eraadvokaatidele. Advokaadid kantakse Ateena advokatuuri kaudu hallatavasse registrisse ja saavad iga nõustamissessiooni eest 160 € pluss käibemaks (ProtoThema English).

Vaidlus puudutab piirikorda, Kreeka välispiiril kasutatavat kiirmenetlust. Kui ametnikud leiavad, et taotlejal puudub „tugev pagulasprofiil”, makstakse advokaadile veel 250 € pluss käibemaks juhul, kui inimene lahkub Kreekast kahe kuu jooksul (Ethnos). Määrus ei ütle selgelt, kes sellise hinnangu annab ega milliste kriteeriumide alusel. Raha ei maksta lahkumiskavatsuse, vaid tegeliku lahkumise järel.

Valitsuse argument on lihtne: vabaühenduste asemel peaksid nõustama kvalifitseeritud advokaadid ning vabatahtlik tagasipöördumine on EL-i õiguses tunnustatud võimalus (tagasisaatmisdirektiiv 2008/115/EÜ). Mõlemad väited on õiged. Probleem on stiimulis. Kreeka advokatuuride koordinatsioonikomitee teatas, et advokaadid ei osale skeemis, kui boonusesätteid ei tühistata. Ühes Kreeka kajastuses kirjeldati seda kui riigi katset panna advokaadid kaasa tööle „peajahiloogikaga” (In.gr). Kutseorganisatsiooni seisukoht on selge: kui advokaat saab rohkem raha siis, kui klient oma asja pooleli jätab, tekib rahaline huvi, mis võib minna kliendi huviga vastuollu.

Need kohtumised ei ole täiemahuline õigusabi. Kreeka meedia kirjeldab nõustamist, mida võib teha kaugteel ja vähemalt 15 inimesest koosnevates rühmades. Sisu hõlmab menetlusõigusi, kohustusi ja tagasipöördumise võimalusi (Newsbeast). Riikidest pärit taotlejatele, kelle varjupaigataotluste rahuldamise määr jääb alla 20%, räägitakse ka ebaseadusliku sisenemise või viibimise kriminaalkaristustest.

EL võib õigused seadusse kirjutada. Kreeka otsustab, millised need laua taga välja näevad

EL-i varjupaigaõigus kaitseb õigust saada teavet, konsulteerida õigusnõustajaga ja vaidlustada negatiivne otsus (direktiiv 2013/32/EL). Uus varjupaigamenetluse määrus, EL-i rände- ja varjupaigaleppe keskne osa, laiendab piirikorda, kuid jätab need tagatised alles (määrus (EL) 2024/1348). EL-i õigus ei keela taotlejale selgitada, et tagasipöördumine on võimalik. Pinge tekib sellest, et advokaat teenib lisaraha alles siis, kui inimene on lahkunud.

Küsimus ulatub Kreekast kaugemale, sest rände- ja varjupaigaleppe rakendamine algas 2026. aasta keskel. Leppe lubadus on kiirem menetlus koos individuaalsete kaitsegarantiidega (Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat). Kreeka on üks EL-i peamisi välispiiririike ja rakendab taotlejate suhtes uusi kiirendatud reegleid. Sellised riiklikud valikud määravadki, kas lepingu tagatised töötavad päriselus. Praegu nähtavate tõendite põhjal tekitab boonus tõsise vastuolu EL-i kaitsegarantiidega, kuigi rikkumist pole õiguslikult tuvastatud.

Euroopa Komisjon, liikmesriikide varjupaigasüsteeme jälgiv Euroopa Liidu Varjupaigaamet ehk EUAA ega ükski kohus pole Kreeka skeemi kohta seisukohta võtnud (EUAA Asylum Report 2026). Vaidlustamise võimalusi on mitu. Kreeka halduskohtud saaksid menetleda üksikkaebust. Komisjon võiks alustada rikkumismenetlust. EUAA võiks huvide konflikti järgmises aruandes esile tõsta. Seni pole ükski neist juhtunud.

Itaalia näitab sama riski teistsugust kuju. Euroopa Parlamendi liikmed ja vabaühendused on süüdistanud Itaalia-Albaania migrantide töötlemiskeskusi läbipaistmatuses ja advokaatide ligipääsu piiramises (Euronews Italy). Tervishoiu- ja kodanikuühiskonna rühmad hoiatavad, et taotlejate hindamine surutakse politsei kontrollitavatesse ruumidesse ja väga lühikestesse tähtaegadesse (Questione Giustizia). Itaalias ei ole lahkumistulemusega seotud advokaadiboonust. Mõju võib siiski olla sarnane: õigused jäävad formaalselt alles, kuid menetlus tehakse nii kitsaks, et nende kasutamine muutub raskemaks.

Mida me veel ei tea

Rakendusandmeid veel ei ole. Pole teada, kui palju nõustamisi toimub individuaalselt ja kui palju rühmades. Pole teada, kui paljud taotlejad saavad tõlget. Pole teada, kui sageli 250-eurone makse käivitub. Nende arvudeta ei saa hinnata, kas boonus muudab advokaatide ja taotlejate käitumist või jääb marginaalseks.

Kõige rohkem puudutatud inimesed on selles vaidluses kõige vähem nähtavad. Põhiküsimus on, kas varjupaigataotleja mõistab, et „vabatahtliku lahkumisega” nõustumine võib lõpetada tema kaitsetaotluse. Kreeka määruse ülesehitus sellele küsimusele ei vasta.