Kreeka valvab puudujääke, Saksamaa rikub piiri

Riik, mis vajas eurokriisi ajal kolme rahvusvahelist abipaketti, juhib nüüd organit, mis jälgib euroala eelarvedistsipliini. Kreeka rahandusminister Kyriakos Pierrakakis valiti eurorühma presidendiks 2025. aasta detsembris. Ta on esimene endisest kriisiriigist tulnud poliitik sellel kohal. Tema juhitavatel kohtumistel esitavad nüüd Prantsusmaa, Austria ja Soome plaane oma eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamiseks.

Kreeka valitsussektori eelarve oli 2025. aastal +1,7% SKP-st ülejäägis ning võlakoormus langes kaheksa protsendipunkti võrra 146,1%ni SKP-st (Eurostat). Saksamaa eelarvepuudujääk oli Euroopa Komisjoni 2026. aasta kevadprognoosi järgi -3,7%. Soomel oli puudujääk 2025. aastal -3,4% (Statistics Finland) ning komisjon ootab selle suurenemist -4,5%ni tänavu.

Saksamaa ja Soome ületavad mõlemad Maastrichti lepingu 3% puudujäägipiiri. See on piir, mille EL-i riigid seadsid 1992. aastal ühisraha kasutamise hinnaks. Kogu liidus ületab seda praegu 13 liikmesriiki ning üheksa suhtes on käimas EL-i ametlik korrigeerimismenetlus.

Saksamaa erand, Soome surve

Saksamaa puudujääk on Soome omast suurem, kuid Saksamaa suhtes ametlikku menetlust ei alustatud. Soome läks menetluse alla 2026. aasta jaanuaris.

Vahe tuleb riiklikust vabastusklauslist. See lubab riikidel eelarvepuudujäägi arvestusest maha võtta kaitsekulud kuni 1,5 protsendipunkti ulatuses SKP-st. Seda võimalust kasutas 15 riiki. Kui Saksamaa kaitsekulud arvestusest välja võtta, langeb kohandatud puudujääk ligikaudu 2,9%ni, napilt alla piiri.

Soome kasutas sama klauslit, kuid arvud ei tule kokku. Soome puudujääk ei tulene peamiselt kaitsekuludest, vaid vananeva rahvastiku sotsiaalkuludest ja vaid 0,2% majanduskasvust 2025. aastal. Bundesbank hoiatab, et ka Saksamaa kohandatud puudujääk ületab 2026. ja 2027. aastal 3% ning liigub 5% suunas. Erand annab aega, mitte lahendust.

Hüvitiste kärpimine relvade rahastamiseks

Soome kaitsekulud liiguvad 2029. aastaks 14-15 mld € aastas tasemele, ligikaudu kaks korda kõrgemale kui praegu. Selleks on valitsus kärpinud töötushüvitisi, eluasemetoetusi ja kutseharidust (SAK). Käibemaks tõusis 25,5%ni. Pikaajaline kodutus kasvas mullu 29%, esimest korda kümne aasta jooksul.

Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis käis Helsingis ja ütles, et Soome võtab „tõhusaid meetmeid” (Soome rahandusministeerium). EL-i eelarvereeglites tähendab see ettenähtud kuluraja järgimist, mitte seda, et puudujäägieesmärk päriselt täidetakse. Soome sõltumatu majandusuuringute instituut ETLA ütleb, et riik ei saavuta ühtegi enda seatud eelarve-eesmärki: ei 1% puudujääki 2027. aastaks ega tasakaalu 2031. aastaks. OECD ja IMF hindavad samuti, et senine trajektoor ei paista piisav.

Abipakettide riigid said eelarved korda

Kreeka, Portugal, Iirimaa ja Küpros olid 2025. aastal kõik eelarveülejäägis (Eurostat). Need riigid läbisid 2010. aastatel abiprogrammid, kärped ja institutsionaalse alanduse. Sunnitud ümberkorraldused lõid eelarveharjumused, mis paistavad nüüd numbritest välja. 2026. aasta juunis eemaldas komisjon Kreeka täielikult suure riskiga makromajanduslike tasakaalustamatuste jälgimisnimekirjast.

EL ei ole kunagi määranud riigile trahvi ülemäärase eelarvepuudujäägi eest. Lähim juhtum oli 18,9 mln € trahv Hispaaniale 2015. aastal, kuid see puudutas statistika võltsimist, mitte liigset kulutamist. 2003. aastal blokeerisid Prantsusmaa ja Saksamaa nõukogus sanktsioonid iseenda suhtes. Rahandusministrid hääletavad üksteise karistuste üle. See konstruktsiooniviga on alles.

Soome kärbib eluasemetoetusi ja külmutab hüvitisi, et püsida etteantud rajal. Saksamaa lõi 500 mld € eelarvevälise taristufondi ja sai erandi. Mõlemad järgivad reegleid. Ainult üks neist kahandab selle nimel sotsiaalset turvavõrku.