Kreeka muudab Küprose kaabli tootlust

Kreeka energiaregulaator avas konsultatsiooni selle üle, kui palju tulu võib Great Sea Interconnector elektritarbijatelt koguda. Teema kõlab tehniliselt, kuid puudutab otse arveid. Kui projekti rahastusmudelis eeldatakse väiksemat laenuraha osakaalu, muutub Küprost ja Kreekat ühendav merekaabel pankadele paremini rahastatavaks. Hind on see, et laenuandjatele sobivam valem võib tähendada tarbijatele suuremat kulu, eriti kui projekt venib või vaidlustatud kulud hiljem heaks kiidetakse.

Mida võlakoormuse muutmine arvetel muudab

Konsultatsiooni avas 21. augustil RAAEY, Kreeka energia- ja veeregulaator. See puudutab kaabli Kreeka osa tulumetoodikat (iEnergeia). Vastuseid oodatakse 11. septembriks. Kaabel ise on 1 208 km pikk ja 1 000 MW võimsusega merekaabel, mis lõpetaks Küprose staatuse EL-i viimase elektrisüsteemist isoleeritud liikmesriigina (Euroopa Komisjon).

Vaidluse keskmes on gearing ehk laenuraha eeldatav osakaal projekti rahastuses. Regulaatorid kasutavad seda kaalutud keskmise kapitalikulu ehk WACC-i arvutamiseks. WACC määrab, kui suurt aastast tululage võib võrguettevõtja elektriarvetel olevate võrgutasude kaudu koguda.

Kreeka põhivõrguettevõtja ADMIE tahab ehitusperioodiks 50–60% ja hilisemaks varade amortiseerimise perioodiks 40–50% laenuosakaalu. Kehtiv valem eeldas teadete järgi 60–80%, mis on tublisti üle ADMIE tavapärase võrgutegevuse 45–60% taseme (Sigmalive). Väiksem eeldatav laenuosa tähendab suuremat omakapitali osa. Omakapital on laenurahast kallim, sest investor kannab suuremat riski. Seega tõstab suurem omakapitali eeldus lubatud tootlust ja ka summat, mida projekt võib igal aastal koguda.

Just seda aastast tulubaasi vaatavad pangad enne laenulepingute sõlmimist. ADMIE-le ja selle uuele enamusosanikule Meridiamile, kes omandas augustis 66% osaluse, toob laenuandjatele sobivam valem rahastuse sulgemise lähemale (Politis, iEnergeia). Kreeka ja Küprose elektritarbijatele tähendab see, et pärast ligikaudu 657 mln € suurust EL-i toetust alles jääv osa kaetakse võrgutasudest (CINEA).

Küpros vaidlustab arve

Kreeka saab oma tulumudelit täpsustada. Kaabli majanduslik loogika sõltub aga mõlema poole kokkuleppest. Praeguse kulude jaotuse järgi kannab Küpros Kreeka-Küprose lõigu jääkkuludest 63%, kuigi tema tarbijabaas on palju väiksem (Cyprus Mail).

Vahe ADMIE esitatud ja Küprose tunnustatud kulude vahel on suur. Küprose regulaator CERA on teadete järgi tunnustanud ligikaudu 82 mln € umbes 251 mln € suurusest summast, mille ADMIE väidab olevat seni kulutanud. See on umbes 32% (Proto Thema). Küprose valitsus on kinni pidanud esimese viiest lubatud 25 mln € suurusest aastasest ettemaksest. Valitsuse sõnul makstakse alles siis, kui väljastatakse NAVTEX ehk mereteade merepõhja uuringute lubamiseks ja füüsiline töö jätkub (Philenews). Sellist teadet ei ole avalikult kinnitatud (Cyprus Mail).

Kes võidab ja kellele jääb risk

Kui kaabel valmib õigel ajal, võidab enim Küpros. Suurema elektrisüsteemiga ühendamine parandab varustuskindlust ja annab ligipääsu odavamale elektrile. ADMIE ja Meridiam saavad pika elueaga reguleeritud vara. Kreeka tugevdab oma rolli piirkondliku võrguühendusena.

Kui viivitused kuhjuvad ja heaks kiidetud kulud kasvavad, jäävad viimaseks kandjaks elektritarbijad. CERA endine juht Andreas Poullikkas on väitnud, et enne arvetõusust rääkimist tuleb kuludest maha arvata toetused ja turult saadav tulu (Cyprus Mail). Raamatupidamislikult on see õige. Euroopa Kontrollikoda on samas hoiatanud, et piiriülesed elektriprojektid kipuvad venima. Viivitused lükkavad tulu edasi, tõstavad rahastamiskulu ja avavad uuesti küsimuse, kes lõpuks maksab (Euroopa Kontrollikoda).

Kreeka saab pangamudelit parandada. Ta ei saa rahastamismudeliga kõrvaldada Küprose keeldumist kulubaasi tunnustamisest. Kuni mõlemad regulaatorid ei lepi kokku, kui palju on kulutatud ja kui palju võib tarbijatelt koguda, on kaabel paberil pangakõlblikum kui rahavoos.