Kreeka €3bn õhukilbi tingimused varjus

Allkirjastamine ja vastuseta küsimused

Kreeka ja Iisraeli kaitseametnikud allkirjastasid 31. augustil Tel Avivis lepingu, mida mõlemad valitsused nimetavad üheks oma suuremaks relvatehinguks: 3,035 mld € suuruse kokkuleppe mitmekihilise õhutõrjesüsteemi ostuks, mis põhineb tervikuna Iisraeli tehnoloogial (Defense News, Jerusalem Post). Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kirjeldas tehingut Kreeka, Küprose ja Iisraeli Vahemere idaosa liidu tugisambana (ProtoThema English). Eraldi 26 mln € suurune Drone Dome’i leping katab strateegiliste objektide kaitse mehitamata ohtude eest (euronews.com).

Allkiri ei tähenda siiski sõjalist võimet. Leping näeb ette 35-kuulise tarneaja, mis viib tähtaja ligikaudu 2029. aasta juulisse. Selleks ajaks peab Kreeka rajama riikliku juhtimisvõrgu, ühendama radarid ja andmesidelingid, koolitama meeskonnad, koguma püüdurrakettide varu ja tegema vastuvõtukatsed. Poola võrreldav Wisła programm jõudis GeekWeek/Interia kirjelduse järgi 2018. aasta lepingust esmase valmisolekuni 2024. aasta detsembris. Kreeka ajakava on tarnegraafik, mitte lahinguvõime kinnitus.

Süsteem koondab ühtse juhtimise alla neli kihti: SPYDER madalalt lendavate lennukite ja droonide vastu, BARAK MX tiibrakettide ja keerukamate õhusihtmärkide vastu, David’s Sling ballistiliste rakettide vastu ning Drone Dome objektikaitseks (Meta-Defense). Loogika on kulupõhine: igale sissetulevale ohule määratakse odavaim piisav püüdur, et odavate droonide vastu ei kasutataks tarbetult kalleid rakette.

Mida Ateena ei avalda

Avaliku kontrolli seisukohalt on keskne küsimus see, mida ei näidata. Ükski avaldatud lisa ei ütle, mitu laskeseadet, raketti või radarit Kreeka tegelikult ostab. Paigutuskohad, taaslaadimisvarud ja elutsükli hoolduskulud on salastatud (Naftemporiki, Strategist Cyprus).

Veel olulisem on tarkvara. Ateena teatel saadi „ligipääs lähtekoodile”, kuid avalikult pole selgitatud, kas see tähendab täielikku koodi, hoiustatud õigusi, kohaliku muutmise õigust või ainult liidestetasandi seadistusi (Strategist Cyprus). Vahe määrab, kas Kreeka juhib ise ohuteeke ja tarkvarauuendusi või sõltub süsteemi eluea lõpuni Iisraeli tarnijatest. Valitsuse sõnul jagavad 19 Kreeka ettevõtet üle 25 protsendi lepingu väärtusest (ERTNews). Tööstuslik osalus ja tehnoloogiline kontroll ei ole aga sama asi.

Salastatus annab opositsioonile kaks rünnakukohta: suhted Iisraeliga ja avaliku järelevalve puudumise. Uus Vasakpoolsus süüdistas valitsust Kreeka kaitse sidumises riigiga, keda süüdistatakse Gaza genotsiidis; KKE nimetas strateegilist partnerlust eskalatsiooniks (in.gr).

Riiklik hädavajadus ja Euroopa solidaarsus

Tehing näitab laiemat Euroopa mustrit. Kreeka pole ainus NATO liige, kes ostab Iisraeli süsteeme: Saksamaa hankis Arrow püüdurraketid Euroopa õhutõrjekilbi algatuse ESSI kaudu, mis on Berliini juhitud ühishangete koalitsioon (BMVg). Ateena läks kaugemale ja ehitab kogu riikliku õhutõrjekilbi väljaspool Euroopat asuvatele tarnijatele.

See valik läheb vastuollu Brüsseli survega, et eurooplased ostaksid kaitsevarustust rohkem ühiselt ja Euroopa tootjatelt, muu hulgas EDIP-i ehk Euroopa kaitsetööstuse programmi ja SAFE’i ehk EL-i uue kaitseinvesteeringute fondi kaudu (European Commission, Council). Kõige teravamalt puudutab pinge Prantsusmaad. Pariis uuendas 2026. aasta aprillis Ateenaga strateegilist partnerlust ning Kreeka on juba kulutanud miljardeid Prantsuse Rafale’i hävitajatele ja Belharra fregattidele (Marine & Océans). Prantsuse senati raport nimetab õhu- ja raketitõrjet valdkonnaks, kus Euroopa peaks lõpetama killustatud riiklike süsteemide ostmise (Sénat). Prantsuse SAMP/T süsteem konkureeris Kreeka hankes otse Iisraeli lahendustega.

Ateena valis teisiti, sest Iisrael müüb süsteeme, mida on kasutatud tegelikus raketisõjas, ning Kreeka tajub ohte praegu. Euroopa tööstuslik solidaarsus kaotab, kui kiire kaitsevajadusega pealinnad leiavad väljaspool Euroopat tõestatud tarnijad, kes liiguvad kiiremini ja odavamalt.

Küprose meedia tervitas lepet piirkondliku signaalina, kuid uurijad ei leidnud tõendeid, et süsteem kataks operatiivselt Küprost või selle elutähtsat taristut (PhileNews). Nagu kirjutas DW, on tegemist kahepoolse lepinguga, mitte liitlaste ühise kaitsevarjuga.

Kreeka on võtnud 3 mld € suuruse kohustuse õhutõrjesüsteemi eest, mille suveräänsust puudutavad tingimused on avaldamata lisades. Kreeka parlament peaks neid tingimusi enne kulutuse heakskiitmist nõudma. EL-i kaitseametnikel tuleb omakorda selgitada, kuidas ühishangete poliitika püsib, kui liikmesriigid ostavad tegeliku ohusurve all endale riiklikke kilpe Euroopa-välistelt tarnijatelt.