Kreeka sai LNG-erandi EL-i sanktsioonides

EL kiitis 23. juulil heaks 21. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi. Otsus sündis aga Kreeka tingimustel.

Ateena blokeeris paketi seni, kuni sai erandi: Kreekaga seotud laevandusettevõtted võivad jätkata Venemaa veeldatud maagaasi vedu EL-i välistele ostjatele, kui lepingud sõlmiti enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse (Euronews, nõukogu pressiteade). Seni seisis kogu ülejäänud pakett: varilaevastiku aluste lisamine sanktsiooninimekirja, panganduspiirangud, krüptomeetmed ja nafta hinnalae külmutamine. Miski ei liikunud enne, kui Kreeka sai oma erandi.

Nagu To Brief kirjutas, kui Kreeka hääletuse esimest korda blokeeris, puudutab vaidlus laiemat küsimust: kas EL-i sanktsioonimudel peab vastu, kui selle rakendamine sõltub samadest sektoritest, mida sanktsioonid piiravad.

Relva sees olevad ettevõtted

EL-i Venemaa energiasanktsioonid töötavad teenuste kaudu, mitte klassikalise embargona. Brüssel ei püüa Vene naftat ja gaasi maailmaturult täielikult eemaldada. EL piirab Lääne ettevõtteid, kelle teenusteta on nende eksport keerulisem: vedajad, kindlustajad, sadamaoperaatorid ja vahendajad (Euroopa Komisjon). Kui ligipääs neile teenustele kitseneb, muutub Vene energia müümine kallimaks ja ebamugavamaks.

Süsteemne nõrkus on selles, et need ettevõtted asuvad liikmesriikides, mille valitsused peavad iga sanktsiooniotsuse ühehäälselt heaks kiitma. Riik, mille firmad pakuvad sihikule võetud teenust, saab kogu paketi kinni hoida.

Kreekal on EL-i suurim kaubalaevastik (Al Jazeera). Ateena väitis, et kui Kreeka operaatoritel keelatakse Vene veeldatud maagaasi vedu kolmandatesse riikidesse, liigub äri EL-i välistele konkurentidele, kuid Moskva tulud jäävad alles. Rahalised mahud teevad argumendi poliitiliselt kaalukaks. EUobserver kirjutas Centre for Research on Energy and Clean Airi analüüsile viidates, et Kreeka kontrolli all olevad laevad on pärast täiemahulise sõja algust vedanud umbes 248 mld € väärtuses Vene fossiilkütuseid (EUobserver). UPI teatel, mis tugineb uurimisrühmale Urgewald, liikus Kreeka miljardäri George Prokopiouga seotud laevandusgrupi Dynagas kaudu 2026. aasta alguses umbes 35% Novatekiga seotud Vene veeldatud maagaasi tegevusest (UPI).

Ateena muutis tegeliku kulude ebavõrdsuse probleemi erandiks, mis säilitas just selle survepunkti, mille EL oli tuvastanud ja sulgeda püüdnud.

Erinev pilt pealinnades

Leedu välisminister Kęstutis Budrys ütles, et sanktsiooniotsuseid kujundavad üha enam liikmesriikide majandushuvid ning see nõrgestab ühist survet Moskvale (LRT). Hollandi ametnikud esitlesid tulemust edusammuna, rõhutades varilaevastiku nimekirju ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastaseid tööriistu, kuigi Kreeka erand jäi sisse (Rijksoverheid, NRC).

Kasulik võrdlus on Taani. Kopenhaagenil on üks Euroopa suuremaid kaubalaevastikke, kuid Taani ei nõudnud samasugust erandit. Suur laevastik ei too automaatselt kaasa vetoohtu. Kreeka positsioon oli poliitiline valik, mitte turuosa paratamatu tagajärg.

Väiksemad paketid, sama süsteemne nõrkus

Pakett sisaldab siiski sisulisi meetmeid: sanktsiooninimekirja lisati 41 varilaevastiku alust, laiendati kriteeriume laevadele, mis teenindavad juba sanktsioneeritud aluseid, ning lisati uusi pangandus- ja krüptopiiranguid (Soome valitsus, Global Sanctions). FT teatel kaaluvad EL-i ametnikud nüüd väiksemaid ja sihitumaid sanktsioonivoore, et ühe valitsuse vastuseis ei saaks hoida pantvangis omavahel lõdvalt seotud meetmeid (FT).

Üleminek häälteenamusele ei ole praegu realistlik. Sanktsioonid kuuluvad EL-i välispoliitika alla, kus kehtib ühehäälsus, ning selle reegli muutmine nõuaks samuti ühehäälsust (IAI). Väiksemad paketid piiravad kahju, mida üks vastuväide saab teha. Vetoõigust need ei kaota.

Kreeka näitas, et liikmesriik saab ühehäälsuse nõuet kasutada riikliku tööstusharu kaitsmiseks ka siis, kui see nõrgestab EL-i Venemaa-vastast survepunkti. Ateena väide, et äri liiguks muidu EL-ist välja, ei ole majanduslikult tühi. Vastuseta jääb aga järelevalve küsimus: kui Kreeka firmad jätkavad veeldatud maagaasi vedu sõjaeelsete lepingute alusel, kes kontrollib neid lepinguid, jälgib mahte ja vaatab, kas pikendused ei venita erandit vaikselt edasi? 22. paketi koostajad peavad sellele vastama.