Kreeka gaasieksport kolmekordistus

Kreeka gaasieksport Kagu-Euroopasse kolmekordistus 2026. aasta esimesel poolaastal, ulatudes 8,72 TWh-ni. Aasta varem oli maht 2,86 TWh, teatas riigi gaasi ülekandevõrgu operaator DESFA (Reporter/DESFA). Mais suunas Kreeka naaberriikide võrkudesse ka 874,2 GWh elektri netoeksporti, millest kaks kolmandikku liikus Bulgaariasse (Serbia Energy). Mahud on olemas. Lahtine on, kas ettevõtted tahavad nendele marsruutidele pikaajaliselt raha panna.

Kuidas gaas liigub

Kreekasse jõuab LNG ehk tankeritega veetav veeldatud maagaas kahe terminali kaudu. Ateena lähedal asuv Revithoussa on süsteemi põhiterminal: 2026. aasta esimesel poolaastal käitles see 18,61 TWh, mis kattis 43% Kreeka gaasiimpordist. Kirde-Kreekas asuv uuem ujuvterminal Alexandroupolises kasvab madalamalt baasilt kiiresti: selle maht oli 3,46 TWh, üle kolme korra rohkem kui aasta varem (Reporter/DESFA).

Kui LNG muudetakse taas gaasiks, liigub see DESFA toruvõrku ja saab Sidirokastro mõõtepunktis Bulgaariasse siseneda. Sealt saab gaasi viia põhja poole läbi Rumeenia Moldova ja Ukraina suunas. Seda marsruuti nimetatakse vertikaalseks koridoriks.

Elektri puhul on ekspordilugu hapram. Mais eksportis Kreeka odavalt, sest taastuvenergia andis 57% ja hüdroenergia 8% tootmisest ning päev-ette-hind ehk järgmise päeva tarnete hulgihind jäi naaberriikide kuludest madalamaks (Serbia Energy). Suvine kuumalaine tõstab aga kliimaseadmete nõudlust, gaasijaamad määravad turul piirhinna ja voog võib mõne nädalaga pöörduda. Gaasitorude pikaajalised lepingud on püsivamad. Seal tulebki välja, kas Kreeka roll muutub struktuurseks.

Kes broneerib võimsust ja kes mitte

Kõige selgem äriline signaal tuleb Sidirokastrost. Pikaajalistel oksjonitel broneeriti 46% ekspordivõimsusest gaasiaastateks 2026/27 kuni 2029/30. Metlen võttis 20 GWh päevas ja Atlantic SEE LNG Trade 13 GWh päevas (News247). Broneering maksab, seega on see tugevam signaal kui poliitiline avaldus.

Pilt pole siiski ühtlane. Samadel oksjonitel ei näidanud ükski pakkuja huvi Route 3 vastu, mis kulgeb Nea Mesimvria kaudu ja on seotud TAP-i sisendpunktiga (Protothema English). Kõik kaardile joonistatud koridorid ei ole äriliselt elus.

Põhja pool broneeris Moldova riiklik kaupleja Energocom 2026.–2027. aasta talveks võimsust Ungheni piiripunktis: kasutusse võeti ligikaudu 41% Rumeenia väljumisvõimsusest ja 39% Moldova sisenemisvõimsusest (Moldova1). Rumeenia operaatorid arutavad Brüsseliga koridori tariifimuudatusi (Știripesurse).

Lünk on Ungari. Avalikes Ungari allikates käsitletakse Kreeka marsruuti tehnilise võimalusena, mitte toimiva tarnekanalina. Sealne arutelu püsib endiselt MOL-i Vene naftaimpordil Družba torujuhtme kaudu ja Aadria alternatiivil (Telex/G7, HVG).

Kes võidab, kes maksab

Kreeka terminalioperaatorid, kauplejad ja elektritootjad võidavad suuremast läbilaskest ja eksporditulust. DESFA teenib ülekandetasu iga kuupmeetri pealt, mis tema võrku läbib. Naaberriikide valitsused saavad parema läbirääkimispositsiooni seniste tarnijate suhtes. Horvaatia, mis suurendab Krki LNG-terminali võimsuse 6,1 miljardi kuupmeetrini aastas, liigub samas mitmekesistamise laines, mitte ei kaota sellele (Poslovni).

Ostjate jaoks on küsimus hinnas. Rohkem marsruute parandab varustuskindlust, kuid lõunast põhja liikuv gaas kogub igal piiril kulusid: taasgaasistamise tasud, ülekandetariifid, transiiditasud ja võrkude tasakaalustamiskulud. Kui Kreeka marsruut on kindlam, kuid pärast kõiki tasusid kallim, maksavad Bulgaaria, Rumeenia või Moldova majapidamised ja tööstus mitmekesistamise eest lisahinda. Selle lisahinna mõistlikkus sõltub konkurentsist. Vene gaas pole kadumas: ACER-i andmetel kasvas EL-i Vene torugaasi import 2026. aasta esimese viie kuuga aastases võrdluses 7% ja Vene LNG import 11% (Euro2day, ACER).

Kreeka on näidanud, et marsruut töötab. Ta ei ole veel näidanud, et suudab tarnijana turujõudu saavutada. Vahe seisneb püsivates voogudes hinnaga, mis jääb pärast kõiki piiridevahelisi tasusid alternatiividest paremaks. See katse alles algab.