Guterres viib Küprose kõnelused Nikosiasse

Nikosia on Euroopa viimane jagatud pealinn. Linna tänavaid lõikab ÜRO puhvertsoon. Ühel pool tegutseb Küprose Vabariik EL-i liikmesriigina. Teisel pool valitseb Küprose türklaste administratsioon, mida tunnustab ainult Ankara ja mille territooriumi on Türgi sõjavägi hoidnud alates 1974. aastast. Füüsiline piir on 52 aastat hiljem alles. Poliitiline piir samuti.

ÜRO peasekretär António Guterres külastab saart 27.–29. juulil, et „edendada rahupüüdlusi”. Tegemist on esimese ametis oleva ÜRO peasekretäri sellise visiidiga üle aastate (UN, Reuters/Internazionale). Mõni päev varem andis Euroopa Komisjon protsessile ametliku EL-i koha, nimetades komisjoni juhtiva asepresidendi Raffaele Fitto Küprose eriesindajaks (Decode39, Eunews). Fitto ülesanne on koordineerida EL-i osalust ÜRO juhitud kõneluste kõrval. See tähendab, et Brüsselil on laua taga nimeline saadik, mitte üksnes vaatleja roll. New York ja Brüssel tahavad protsessi tagasi rööbastele. Takistus on selles, et pooled ei ole enam ühel meelel, kuhu need rööpad peaksid viima.

Kaks sihti, üks saar

ÜRO lahendusraamistik näeb ette kahe piirkonna ja kahe kogukonnaga föderatsiooni: üks riik, üks suveräänsus ning poliitiline võrdsus Küprose kreeklaste ja Küprose türklaste vahel. „Poliitiline võrdsus” tähendab selles kontekstis, et mõlemad kogukonnad jagavad võimu sõltumata rahvaarvust ning kummalgi on võimalus blokeerida otsuseid, mis puudutavad tema elulisi huve. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1251 kinnitas selle aluse (S/RES/1251(1999)). Kreeka ja Küprose Vabariik nõuavad, et kõik uued kõnelused lähtuksid samast mudelist (Euronews Greece).

Türgi ja Küprose türklaste juhtkond lükkavad selle lähtekoha tagasi. Ankara 2026. aasta juuli seisukoht nõuab enne protsessi algust „suveräänse võrdsuse ja võrdse rahvusvahelise staatuse” tunnustamist ning süüdistab EL-i kallutatuses, sest Küpros liitus ühendusega 2004. aastal (Turkish MFA). Sisuliselt viitab selline sõnastus kahele eraldi riigile, mitte ühele föderatsioonile.

Vaidlus ei käi sõnade üle. Pooled taotlevad erinevat lõpptulemust. Viimane tõsisem katse lõhet ületada kukkus läbi 2017. aastal Šveitsis Crans-Montanas, kus läbirääkijad ei suutnud kokku leppida valitsemiskorras, territooriumis, omandiküsimustes ega Türgi julgeolekugarantiides (S/2017/814). Avalikest dokumentidest ei paista enne Guterrese visiiti, et see ummik oleks lahenenud.

Miks EL ei saa kõrvale jääda

EL käsitab kogu saart EL-i territooriumina. Samas on ühinemislepingu protokolli nr 10 järgi EL-i õiguse kohaldamine põhjaosas peatatud, sest Küprose Vabariik ei kontrolli seda ala (Protocol No 10). Eraldi rohejoone määrus reguleerib piiriületusi ja piiratud kaubandust jagatud saare kahe poole vahel (Regulation 866/2004). Iga lahendus tuleb lõpuks tõlkida EL-i õiguseks, piiripraktikaks ja õiguste süsteemiks. Seetõttu on EL iga võimaliku kokkuleppe mehhanismi osa, mitte ainult tunnistaja.

EL-i valitsused ei vaata Küprost ühtemoodi. Avalikult ei seo ükski suurem EL-i pealinn kogu Türgi-suhteid Küprose küsimusega. Ankara roll rändes, NATO sidususes ja piirkondlikus julgeolekus on selleks liiga oluline. Selline vaoshoitus jätab Türgile ruumi süvendada sidemeid saare põhjaosaga, samal ajal kui diplomaatia jätkub eraldi rajal. EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas näitas kannatuse piire, kui hoiatas Türgit, et see peab austama Küprose suveräänseid õigusi seoses põhjaossa kavandatava gaasijuhtmega (Cyprus Mail, To Vima). Hoiatus ei ole siiski tagajärg. Ankara teeb sellel vahet.

Mis oleks tegelik edasiminek

Küprose türklaste juht Tufan Erhurman tervitas visiiti võimalusena, et pooled mõistaksid üksteist paremini (Politis). Guterrese viimase aruandluse järgi on varem kokku lepitud usaldust suurendavad meetmed aga endiselt ellu viimata (Cyprus Mail).

Tugevaim tulemus oleks ajakava uueks viis pluss üks konverentsiks, kus osalevad kaks Küprose poolt, Kreeka, Türgi, Ühendkuningriik ja ÜRO, ning millel on määratletud päevakord. Väiksem, kuid sisuline tulemus oleks konkreetne kokkulepe: uued piiriületuskohad, praktilised kaubanduse parandused või usaldusmeetmed, mis ka tegelikult ellu viiakse. Soojad kommünikeed üksi kinnitaksid seda, mida senine kogemus juba näitab: rahvusvaheline süsteem oskab Küprose jagatust paremini hallata kui lahendada. Kui visiit ei too ajakava, päevakorda ega teostatavaid samme, näitab see, et ÜRO suudab Küprose küsimust endiselt administreerida, kuid mitte veel liikuma panna.