Guterres mõõdab Türgi hinda Küprosel

ÜRO peasekretär Antonio Guterres saabub 27. juulil Küprosele kohtuma saare Küprose kreeklaste ja Küprose türklaste juhtidega. See on viimaste aastate kontsentreerituim diplomaatiline katse taaskäivitada kõnelused jaotuse üle, mis on kestnud 53 aastat (UN, DW). Visiidile eelnesid ÜRO eriesindaja María Ángela Holguíni nädalatepikkused vahekohtumised ning Euroopa Komisjoni uus sekkumine. Kas sellest sünnib tegelik läbirääkimisformaat, sõltub kahest asjast: kas Türgi eeltingimus suudetakse hoida kõneluste lähtejoonest väljas ning kas Brüssel suudab näidata, kuidas ÜRO võimalik kokkulepe muudetakse toimivaks EL-i õiguseks.

Türgi sissepääsuhind

Protsess põrkab takistusele juba enne algust. Ankara ei nõustu ametlike läbirääkimistega, kui Küprose türklaste poolt ei tunnustata esmalt võrdväärse suveräänse üksusena. Türgi nimetab seda „suveräänseks võrdsuseks” (Politis, Hürriyet Daily News). Sisuliselt tahab Türgi, et saare põhjaosa koheldaks enne kõneluste algust eraldi riigina. See nihutaks kogu protsessi eemale ÜRO senisest eesmärgist: ühest föderaalsest Küprosest, kus kaks koosseisuosa jagavad võimu. Kreeka ja Küprose ametnike sõnul on see piir, millest üle ei minda (Euronews France).

Guterrese küsimus on, kas ta suudab sellest nõudmisest mööda juhtida ja jõuda mitteametliku laiendatud kohtumiseni. Selline formaat tooks kahe Küprose poole kõrvale Kreeka, Türgi, Ühendkuningriigi ja ÜRO ning seoks protsessi järjestuse ja ajakavaga (RIK). Kui Guterres jõuab nii kaugele ilma Türgi raamistikku omaks võtmata, on see juba sisuline edenemine.

Miks Brüssel ei saa kõrvalt vaadata

EL ei ole selles protsessis pealtvaataja. EL-i õiguse järgi kuulub kogu Küpros liidu territooriumi hulka. Samas on EL-i õiguse kohaldamine peatatud aladel, kus Küprose Vabariigil puudub tegelik kontroll. Selle alus on Küprose ühinemislepingu protokoll nr 10, mis ütleb ka, et pärast võimalikku lahendust peab EL-i nõukogu, kus otsustavad liikmesriikide ministrid, komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustama EL-i õiguse jõustamise saare põhjaosas (Protocol 10, EUR-Lex).

Seega jõuab ÜRO vahendatud poliitiline kokkulepe Brüsseli lauale just kõige keerulisemas osas: EL-i õiguse kohandamine kogu saarele, omandivaidluste reeglid, rahastuse suunamine ja rohelise joone korra muutmine. Roheline joon reguleerib liikumist saare kahe poole vahel. EL peab olema protsessis sees ning see annab Türgile ka lihtsaima rünnakukoha.

Türgi välisministeerium nimetas komisjoni otsust määrata Raffaele Fitto Küprose eriesindajaks ühepoolseks ja kallutatuks, väites, et Brüssel kaotas erapooletuse, kui Küpros 2004. aastal EL-iga liitus (Turkish MFA). See vastuväide teenib Türgi huve, kuid pole loogikata: Küpros istub samas nõukogus, mis peab hiljem osa võimalikust lahendusmehhanismist heaks kiitma, ning hääletab ka EL-i ja Türgi suhete üle. Ankara vaates kuulub kohtunik ühte võistkonda.

Komisjon nimetas ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutava asepresidendi Fitto sellesse rolli 13. juulil (European Commission). Ta ei ole vahendaja. Tema ülesanne on tegutseda ÜRO raamistikus, koordineerida tööd Holguíniga ja valmistada ette pinnast kõneluste taastamiseks (Euractiv). 22. juulil kinnitas EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas pärast vestlust Holguíniga liidu toetust ÜRO juhitud protsessile (Infobae/EFE).

Puuduv plaan

Praeguse korralduse nõrgim koht on küsimus, mida Brüssel teeb kokkuleppele järgneval päeval. Siin viidatud avalikest allikatest ei nähtu, kas Fittol on kirjalik mandaat, eraldi meeskond, ajakava või selgelt määratletud pakett selle kohta, kuidas EL-i õigus põhjaossa laieneb, kuidas lahendatakse omandivaidlused või kuidas hakkab liikuma raha. Komisjoni teade tema ametisse nimetamise kohta (European Commission) kirjeldab koordineerivat rolli, mitte rakendusplaani.

Guterres saab testida, kas kõnelused on võimalikud. Komisjon peab vastama, kas EL on valmis kokkuleppele järgnevaks päevaks.