Hegseth tellis USA relvaauditi Euroopas

USA kaitseminister Pete Hegseth andis korralduse vaadata kuue kuu jooksul üle kõik Ameerika sõjalised võimed Euroopas. Washington nimetab seda mudeliks „NATO 3.0”: eurooplased kaitsevad oma mandrit ise ja USA astub sammu tagasi. Ülevaatus on ühepoolne Ameerika protsess, mis tugineb presidendi põhiseaduslikule rollile relvajõudude ülemjuhatajana. Ükski Euroopa valitsus ega NATO organ ei saa seda vetostada (CBS, Le Monde). Euroopa pealinnadel tuleb muutus enda süsteemidesse neelata.

Mida Washington tegelikult annab

Teadete järgi puudutab ülevaatus 50 hävitajat 150-st, kõiki kaheksat õhutankurit, 11 mereseirelennukit 26-st, üht raketiallveelaeva, üht lennukikandja lahingugruppi ja üht kahest pommitajate grupist (Tagesspiegel). Need ei ole pelgalt nimekirjas seisvad platvormid. Need on süsteemid, mille najal NATO kaitseplaanid päriselt tööle hakkavad: õhukate, luure ja seire, kaugmaa löögivõime, mereseire ning suutlikkus tuua abivägesid üle Atlandi Euroopasse (Al Jazeera).

Kui õhutankurid kaovad, ei püsi Euroopa hävitajad piisavalt kaua õhus. Kui mereseirelennukeid jääb vähemaks, tekivad lüngad allveelaevade jälgimisse. Ülevaatus ei puuduta niivõrd NATO nähtavat massi, kuivõrd liitlaskaitse ühendavat taristut.

NATO peasekretär Mark Rutte püüdis kahju piirata, öeldes, et ülevaatus toimub „tihedas konsulteerimises liitlastega” ning NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja hinnangul on paljud võimalikud lahkuvad võimed juba kaetud või kaetakse peagi (NATO). Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles otsemalt: kiired kärped ilma selge kavata, kuidas Euroopa puuduvad võimed asendab, tekitaksid „ohtlikud võimelüngad” (Der Spiegel, Adevărul). Rutte rahustav toon ja Pistoriuse hoiatus näitavad Euroopa tegelikku probleemi.

Kulutused kasvavad, sõltuvus püsib

Washingtoni koormajagamise argumendil on faktiline alus. Euroopa liitlased suurendasid 2025. aastal põhilisi kaitsekulutusi enam kui 90 mld dollari võrra, peaaegu 20% ühe aastaga (NATO). Poola on kaitsekulude osakaalult SKP-s NATO esikohal. Rumeenia on eraldanud 16,68 mld € SAFE-ist ehk EL-i uuest kaitsehankelaenude instrumendist lahingumasinatele, droonitõrjesüsteemidele ja laskemoonale (Mediafax).

Raha ei asenda siiski võimeid automaatselt. Aastatel 2020–2024 tuli 64% Euroopa NATO riikide relvaimpordist USA-st (Le Nouvel Économiste). Euroopal napib tehaseid, komponente, püssirohtu ja kvalifitseeritud tööjõudu, et oma kaitsetööstust kiiresti üles kasvatada.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia võivad jõuda kolme eraldi lahingulennukiprogrammini ühe ühise asemel, sest SCAF-i lipulaevaks peetud koostöö takerdus juhtimise ja tehnoloogia jagamise vaidlustesse (Le Monde). Kui suuremad eelarved liiguvad peamiselt USA tarnijatele, süveneb sõltuvus, mida need eelarved peaksid vähendama.

Idatiib loeb signaali esimesena

Varssavi kasutab Hegsethi survet selleks, et lobistada alalist USA baasi Poola pinnale. Kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz väitis, et Pentagon on andnud varase positiivse signaali (Polsat News). Isegi NATO suurim kaitsekulutaja SKP osakaalu järgi tahab, et Ameerika oleks tema kaitses füüsiliselt kohal.

Leedu loeb riski teravamalt. Sealsete ekspertide hinnangul oleks USA kiire taandumine „kingitus Venemaale”, sest haavatavaks muutub just üleminekuperiood (LRT). Balti kaitseplaneerijad on nimetanud võimed, mida kiiresti ei asendata: kaugmaa õhutõrje, elektrooniline sõjapidamine, eelhoiatus ning logistikaahelad, mis toovad liitlasväed õigel ajal kohale.

Rumeenia vaatab sama lünka Musta mere kaudu. Deveselu ja Mihail Kogălniceanu baasid on liitlaste heidutuse tugipunktid. Rumeenia käsitlustes rõhutatakse, et just õhutankerid, luure- ja seiredroonid, hävitajad ning mereseirelennukid on võimed, mida Washington ei pruugi enam automaatselt pakkuda (Euronews Romania).

Väljaspool Pentagoni ei ole keegi tegelikku kärpenimekirja näinud. Kongress nõuab aruandlust enne, kui USA vägede arv Euroopas langeb alla 76 000, ning esindajatekoja ja senati kaitse-eelarve eelnõud püüavad suuri vähendamisi piirata (NOTUS). Kuid ülevaatus puudutab võimeid, mitte ainult sõdurite arvu. Kuni keegi ei avalda võimepõhist asenduskaarti, mis näitab, kes täidab millise lünga, millal ja millega, toetub NATO rahustav sõnum üleminekuajale, millest Washington ei pruugi kinni pidada.