Energiakulud sulgevad keemiatehaseid

Hollandi Limburgi provintsis asuvas Chemeloti tööstuskompleksis on tootja Fibrant sulgenud kolm seitsmest tehasest. Saudi Araabia omanduses Sabic ja Egiptusega seotud OCI on samas kompleksis tehaseid müünud. Keemiatööstuse kompleks ei ole eraldi hoonete kogum: tehased jagavad torustikke, kõrvalsaadusi, soojust ja logistikat. Kui üks üksus kaob, kaotavad naabrid tooraine või kliendi ning kogu klaster nõrgeneb. Sama tühjenemine paistab Ludwigshafenis, Antwerpenis ja Lõuna-Itaalias. Põhjus on kululõhe, mida Euroopa poliitikakujundajad püüavad nüüd vähendada.

Energia kui elektriarve ja tooraine

Keemiatehased ei tarbi energiat ainult kütusena. Nad muudavad fossiilseid molekule toodeteks. Maagaas ja naftast saadud ühendid ei ole pelgalt energiaallikas: neist saavad väetisegraanulid, plastivaigud ja ravimitööstuse koostisosad (IEA). Kui gaas kallineb, tõuseb korraga nii elektrikulu kui ka sisendi hind. Sõltumatu energiamodelleerimise järgi maksavad Euroopa tootjad elektri eest ligikaudu kaks korda rohkem kui USA konkurendid (Energynews). Keemiatööstuses tabab see sama tootmisahelat kahekordselt.

2026. aasta juuli keskel oli Saksamaa hetke gaasihind 57,8 €/MWh, järgmise päeva elektri keskmine hind 113,0 €/MWh ning EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ETS saastekvoot maksis umbes 79 € tonni kohta. ETS-is peavad ettevõtted ostma loa iga õhku paisatud CO₂ tonni eest (BDEW). Enamik Aasia konkurente ei kanna võrreldavat energiakulu ega süsinikukulu. Tööstusseire andmetel on Saksamaa keemiatootmine endiselt rohkem kui 20% allpool 2021. aasta keskmist (NZZ).

Töökohad liiguvad, mitte ei kao

BASF-i Ludwigshafeni töötajate arv langes teadete järgi 2024. aasta lõpu 33 370-lt umbes 30 000 täistööajaga ametikohani. Samal ajal investeerib ettevõte 8,7 miljardit eurot uude tootmispaika Hiinas Zhanjiangis (finanzen.net). BASF-i sõnul ei tähenda Hiina investeering ainult Saksamaa kuludest pääsemist, vaid ka müüki Aasia kasvavale nõudlusele (BASF). Mõlemad põhjendused võivad korraga paika pidada. Tulemuseks on siiski vähem töökohti Euroopas ja rohkem tootmisvõimsust Aasias.

Lõuna-Itaalias Brindisis hoiatavad ametiühingud, et 2025. aasta märtsis sõlmitud protokoll näeb ette Versalise tehase baaskemikaalide tootmise järkjärgulise sulgemise. Baaskemikaalid on kaubatooted, millele teised tootjad oma sisendid rajavad (BrindisiTime). Ametiühingud ei vaidle rohepöörde vastu. Nad nõuavad enne tehaste sulgemist töökohtade garantiisid ja riiklikku plaani. Belgias kavatseb TotalEnergies sulgeda 2027. aastaks ühe kahest Antwerpeni aurukrakkimise seadmest, mis lõhustavad naftast saadud tooraine plastide ja kemikaalide ehitusplokkideks (chemietechnik.de).

Brüssel püüab survet aeglustada

Euroopa Komisjoni 2026. aasta juuli pakett teeb ettepaneku aeglustada pärast 2030. aastat ETS-i ülempiiri vähenemist, pikendada tööstust süsinikukulu eest kaitsvate tasuta saastekvootide kasutamist ning luua 100 miljardi euro suurune tööstuse dekarboniseerimise pank. Komisjoni hinnangul võib ulatuslik elektrifitseerimine vähendada Euroopa fossiilkütuste impordiarvet 2040. aastaks 260 miljardi euro võrra aastas (European Commission). Flandria valitsus laiendab juba elektrihindades sisalduvate kaudsete süsinikukulude hüvitamist energiamahukamatele sektoritele, sealhulgas keemiatööstusele (vraagenaanbod.be).

Valik on ebamugav. ETS on töötanud: süsteemiga kaetud sektorite heide on alates 2005. aastast vähenenud ligikaudu poole võrra, mistõttu on see üks väheseid EL-i kliimatööriistu, mille mõju on mõõdetav (Clean Energy Wire). Ülempiiri nõrgendamine võib hoida elus vanemaid fossiilkütustel põhinevaid tehaseid ja karistada neid ettevõtteid, kes on juba puhtamatesse protsessidesse investeerinud (Energy Market Price).

Euroopa püüab sulgeda saastavamat tootmist enne, kui puhas asendus on piisavalt odav. Komisjoni pakett ostab aega. Majanduslik küsimus on, kas valitsused kasutavad seda aega odavama puhta elektri, võrkude ja vesinikutootmise rajamiseks. Hüvitis hoiab võimsust töös, kuid ei tee seda konkurentsivõimeliseks.