DNS-i kaaperdamine võimaldas hankida Google'i sertifikaate

Veebiaadressi kõrval olev tabalukk näitab, et brauseri usaldatud sertifikaadiväljastaja on kontrollinud, kas taotleja valitseb seda domeeninime. 6. oktoobril teatas Google, et ründajad muutsid kolme riigidomeeni DNS-kirjeid: Ghana .gh, Sierra Leone .sl ja Ameerika Samoa .as. Nii said nad brauserite usaldatud sertifikaadid mitmele Google'i domeenile ja teiste organisatsioonide domeeninimedele (Google). Google'i sõnul ei tungitud tema süsteemidesse ning avalikkusele teadaolev tõendusmaterjal ei näita, et sertifikaate oleks veebilehtede külastajate vastu kasutatud.

Nõrk koht oli veebisaitidest kõrgemal DNS-is ehk domeeninimede süsteemis, mis teisendab nimed aadressideks. Iga päring liigub mööda suunamisahelat. Oletame näiteks, et küsitakse aadressi acme.gh. Ülemine .gh tsoon nimetab serverid, mis vastavad acme.gh päringutele, ning need serverid annavad omakorda saidi aadressi. Kui keegi muudab ülemist viidet, suunatakse acme.gh päringud ründaja valitud serveritesse (RFC 1034). Google pole öelnud, milliseid kirjeid muudeti, ega nimetanud registrite haldajaid või seotud kontosid.

Kuidas võltsitud DNS-vastus tabaluku kaasa toob

Enne sertifikaadi väljastamist peab asutus kontrollima, kas taotleja valitseb domeeninime. Üks levinud automaatne viis kasutab DNS-i: väljastaja annab taotlejale uue juhusliku koodi ja kontrollib, kas sama koodiga kirje ilmub selle domeeni DNS-i (RFC 8555). See sarnaneb elukoha tõendamisega, kui saadad sinna kirja ja ootad, kuni inimene selle kätte saab.

DNS-i kaaperdamine võib nii anda ründajale võimaluse hankida sertifikaat ilma päris omaniku servereid puudutamata. Olemas on ka muid kontrolliviise, näiteks veebipõhised katsed (Let's Encrypt). Google pole öelnud, millise kontrolli need ründajad läbisid.

Seetõttu leiab Google, et sertifikaadiväljastajad ei teinud midagi valesti. Valdkonna reeglite järgi käsitleb väljastaja edukat kontrolli tõendina, et taotleja valitseb domeeninime (CA/Browser Forum). Kui aadressiraamat ise annab eksitavaid vastuseid, võib reegleid täpselt järgiv väljastaja anda kehtiva sertifikaadi valele osapoolele.

Kaks tavapärast kaitseviisi näitavad, miks DNS on tundlik. DNSSEC lisab DNS-vastustele digiallkirjad, mis toimivad rikkumist paljastava pitserina: seadme kasutatav DNS-teenus saab kontrollida, kas vastus pärines oodatud autoriteediahelast. Allkiri ei näita, kas domeeni omanik muudatuse heaks kiitis. Kui ründaja kontrollib domeeni kohal asuvat DNS-i haldajat, võib tema avaldatud muudatus kontrolli siiski läbida.

CAA-kirjed võimaldavad domeeni omanikul loetleda sertifikaadiasutused, kes tohivad tema nimedele sertifikaate väljastada. Ka see loend asub DNS-is, nii et vastuseid kontrolliv ründaja saaks selle põhimõtteliselt ümber kirjutada (RFC 8659). Google pole öelnud, kas mõjutatud nimede puhul oli kumbki kaitse kasutusel.

Chrome blokeerib sertifikaadid

Chrome blokeeris Google'i tuvastatud sertifikaadid CRLSetsi abil. See on tühistusloend, mille brauser edastab ise kasutajatele (Chromium). Seejärel otsis Google Certificate Transparency avalikest logidest, kuhu väljastatud sertifikaadid kirja pannakse ja mida saab igaüks sirvida nagu kinnistusraamatut (Certificate Transparency). Sealt leidis Google veel mõjutatud domeene, mida ta kirjeldas juhtivate üleilmsete brändide omadena, kuid ei avaldanud nende nimesid.

Google'i sõnul võttis ta ühendust omanikega, kellega tal õnnestus ühendust saada, blokeeris nende sertifikaadid Chrome'is ning tegi väljastajatega koostööd, et need ka muudes tarkvarades tühistataks. Google hoiatab, et Chrome'i meetmed ei taga teiste brauserite kasutajatele usaldusväärset kaitset. Samuti ei saa ta kinnitada, et leidis kõik mõjutatud domeenid.

Sertifikaat üksi ei suuna kedagi kuhugi. Selle ärakasutamiseks peaks ründaja suunama inimeste ühendused serverisse, mis sertifikaati esitab. Google ei ole teatanud võltsitud saidist, pealtkuulatud seansist ega varastatud sisselogimisandmetest. Ars Technica ülevaade kordab suures osas Google'i leide ega kinnita neid sõltumatu uurimisega (Ars Technica). Avalikkusele teadaolev tõendusmaterjal ei näita, et sertifikaate oleks veebilehtede külastajate vastu kasutatud.

Juhtum näitab, et tabaluku taga oleva sertifikaadi usaldusväärsus sõltub DNS-i haldusahela turvalisusest, ka väikeste piirkondlike tippdomeenide puhul. Google soovitab omanikel jälgida pidevalt Certificate Transparency logisid kõigi oma domeenide kohta, sealhulgas pargitud ja piirkondlike domeenide puhul, sest seal ilmub esimesena nähtavale sertifikaat, mida omanik pole taotlenud (Google).