Hormuzi blokaad vähendab Saksa terasetoodangut

Saksamaa terasetoodang vähenes aastaga 2,8% (Tradingeconomics). Masina- ja elektrotehnika sektor ehk Saksa tööstuse selgroog kahanes 1,3% (Gesamtmetall). Logistikaettevõtete maksejõuetusi oli 11,1 juhtumit 10 000 ettevõtte kohta, mis on sektori kõrgeim näitaja. Sada päeva pärast Hormuzi väina sulgumist jõuab kahju Euroopa tööstustuumikusse enne, kui tarbijahinnad täies mahus reageerivad.

Väinast tehasepõrandale

Hormuzi väin Iraani ja Omaani vahel laseb tavaliselt läbi umbes 14,8 mln barrelit naftat päevas, ligikaudu 14% maailma nõudlusest. Laevaliiklus on tavapärasest üle 90% madalam. 11. märtsil käivitatud 400 mln barreli suurune erakorraline varude vabastamine, seni suurim maailmas, kulub kiiresti. OECD kriisivarud on langenud 60-90 päeva puhvrini, lähenedes Rahvusvahelise Energiaagentuuri miinimumnõudele.

Brenti toornafta, maailma peamine hinnaviide, püsib 93-98 dollari juures barreli eest. See on umbes 35% üle kriisieelse taseme, kuid kaugel 200 dollarist, mida osa analüütikuid kartis. Saudi Araabia ja AÜE torujuhtmed suudavad Hormuzit vältides liigutada 3,7-5,7 mln barrelit päevas. Hiina toornafta import langes madalaimale tasemele pärast 2020. aastat. Maailma naftanõudlus vähenes aprillis aastaga 2,3 mln barrelit päevas. Nõudlus kukkus nii järsult, et kompenseeris osa pakkumiskaost.

Kui sügavad on praod

Ifo instituudi maiküsitluse järgi teatas 15,9% Saksamaa tööstusettevõtetest materjalipuudusest, aprillis oli näitaja 13,8%. Keemiatööstuses ulatus osakaal 31,2%-ni. Surve ei puuduta ainult toorainet. Šveitsi määrdeainetootja Motorex teatel on sisendikulud kasvanud 200-300% ning varusid jätkub vaid 3-5 kuuks.

Saksamaa 2026. aasta SKP kasvuprognoosid on kärbitud 0,3-0,5% peale. Euroala majandus tervikuna kahanes esimeses kvartalis 0,2%.

Arve jõuab kohale talvel

Tarbijale nähtav mõju on alles ees. IMF-i hinnangul lisab veohindade kahekordistumine inflatsioonile 0,7 protsendipunkti ning mõju tipp saabub umbes 12 kuud hiljem. Rabobank prognoosib, et Hollandi toiduhinnad on jõuludeks 7% kõrgemad, sest väetise- ja transpordikulud liiguvad tarneahelates edasi. Aasia-Euroopa konteinerihinnad tõusid ainuüksi juuni esimesel nädalal 20-25%.

EKP seisab valiku ees, millel pole head tulemust. Euroala inflatsioon jõudis mais 3,2%ni, seda vedas energiahinna 9,9% kasv. Turud hindavad 99% tõenäosust, et intressimäär tõuseb 11. juunil 2,25%ni. Samal ajal majandus juba kahaneb. Kui inflatsiooni põhjus on naftapakkumise šokk ehk hinnad tõusevad seetõttu, et kaup ei jõua füüsiliselt turule, mitte liigse nõudluse tõttu, võib intressitõus majandust veel rohkem pidurdada. See on stagflatsiooni klassikaline lõks: majandus seisab ja hinnad tõusevad korraga, kuid ükski rahapoliitiline hoob ei lahenda mõlemat korraga.

Isegi kui Hormuz homme avaneb, võtab normaliseerumine Rabobanki hinnangul septembrini, sest väin tuleb miinidest puhastada, tankerid tuleb ümber paigutada ja varud on vähenenud. Tarneahelates juba liikuv kahju jõuab toidupoodide lettidele ja energiaarvetele alles kuude pärast. Kolmapäevane EKP otsus näitab, kas keskpank seab esikohale praegu mõõdetava inflatsiooni või juba kujuneva majanduslanguse.