Hormuzi vaherahu takerdub miinidesse

Iraan ja USA lähenevad 60-päevasele vaherahuraamistikule Hormuzi väinas, kitsas läbipääsus, mille kaudu liigub umbes 20% maailma meritsi veetavast naftast. Brenti hind langes uudise peale 4,5%, ligikaudu 98,83 dollarini barreli eest (n-tv). Ent kolm kuud pärast seda, kui Iraan sulges väina vastuseks USA-Iisraeli rünnakutele, on füüsiline tarneahel diplomaatiast kaugel maas. Lepingu allkirjastamise ja energiavoo taastumise vahe mõõdetakse kuudes, võib-olla aastates. Arve jõuab Euroopa tarbijate ja maksumaksjateni.

840 laeva ja miiniväli

Vaherahu käivitab alles logistilise koristustöö. Saudi Aramco juhi Amin Nasseri sõnul seisab Pärsia lahes kinni üle 600 tankeri ning veel 240 ootab väljas (CNBC). Laevad, mis suunati ümber Aafrika Hea Lootuse neeme, lisasid igale otsale umbes 3800 meremiili, vähendades tegelikku tankeripargi võimekust ligikaudu kolmandiku võrra (straits.live). Need laevad ei naase hetkega Hormuzi juurde, vaid peavad esmalt praegused reisid lõpetama.

Teine probleem on miinid. Pentagon teatas kongressile, et täielik miinitõrje võib võtta kuus kuud (Washington Post). Iraan ei suuda kõigi paigaldatud miinide asukohta ise kinnitada (IndexBox). Kuni merepõhi pole ohutuks tunnistatud, ei langeta kindlustajad hindu. Sõjariski preemia ehk lisatasu, mida kindlustajad küsivad konfliktipiirkonda sisenevatelt laevadelt, tõusis veebruari rünnakutele järgnenud päevadega 0,125%-lt laevakere väärtusest kuni 5%-ni (Property Casualty 360). Insurance Business Magazine võttis olukorra kokku nii: „Vaherahu ei ava kindlustusturgu uuesti — veel mitte” (Insurance Business Magazine).

Toornafta võib importturgudele jõuda kahe kuni kuue nädalaga. Rafineeritud kütuste puhul kulub rohkem aega, sest Pärsia lahe rafineerimistehased vajavad taaskäivitamiseks nädalaid. Rahvusvaheline Energiaagentuur ehk IEA ootab, et maailmamajandus jõuab konfliktieelsele rajale tagasi kõige varem 2026. aasta IV kvartalis (Gulf News).

Kes selle kinni maksab

Rumeenia inflatsioon ulatus aprillis 10,71%-ni, kütusehinnad olid aastaga tõusnud ligikaudu 35% (Agerpres). Euroalal ehk 20 eurot kasutavas riigis oli kõrgeim inflatsioon Hispaanias, 3,2%, kus energia andis hinnasurvest üle 60% (Merca2). Hollandis tõusis diislikütus 2,37 euroni liitri eest, mis oli EL-i kõrgeim hind (IRU).

Shell teatas I kvartalis 4,84 miljardi euro suurusest kasumist, 20% rohkem kui aasta varem. Hinnanguliselt 1 miljard eurot sellest oli seotud Hormuzi kriisiga (NPO Radio 1). TotalEnergiesi puhaskasum kasvas 51% (Made-in.be). Oxfami hinnangul teenivad kuus suurt naftaettevõtet 2026. aastal kokku ligikaudu 93 miljardit eurot kasumit (Euronews).

Valitsused võtavad osa kulust enda kanda. Hispaania langetas kütuse käibemaksu 21% pealt 10% peale (Spanish Ministry of Finance). Holland lubas 927 miljonit eurot sihitud toetusteks, kuid vältis teadlikult üldist kütuseaktsiisi kärbet, et mitte suurendada nõudlust ajal, mil pakkumine on piiratud (PWC). Rumeenia seadis jaemarginaalidele ülempiiri ja piiras kütuseeksporti (Radio România). Need sammud pehmendavad lööki, kuid ei kõrvalda tarnepudelit.

Läbipääsutasu, millest Iraan loobuda ei taha

Iraan ja Omaan peavad kõnelusi Hormuzi väina püsiva läbipääsutasu üle. Seda esitletakse „eriteenuste” maksena, mitte tariifina, et vältida vastuolu rahvusvahelise mereõigusega (Iran International, Livemint). Umbes 1 dollar barreli kohta annaks Iraanile hinnanguliselt 7,3 miljardit dollarit aastas (Al Jazeera). Kavandatav Pärsia lahe väinaamet võtab juba vastu makseid Hiina jüaanides (Euronews).

Läbipääsutasu kõrval seisab suurem rahaküsimus. Valge Maja väitel ei liigu kujuneva kokkuleppe raames raha. Axios on kirjutanud, et raamistik sisaldab kuni 20 miljardi dollari ulatuses vabastatavaid Iraani varasid osana uraanivahetuse kokkuleppest. Kui Iraan saab kätte nii külmutatud varad kui ka püsiva läbipääsutulu, väljub Teheran kriisist märksa suurema sissetulekuga kui enne selle algust.

IEA on hoiatanud, et strateegilised naftavarud ehk valitsuste hädaabivarud tarnehäireteks jõuavad „punasesse tsooni” juulis või augustis, kui vood ei normaliseeru (Cinco Días). Rekordilise 400 miljoni barreli suuruse varude kasutuselevõtu taastäitmine lisab seejärel nõudlusele 1,8 miljonit barrelit päevas, konkureerides sama piiratud pakkumise pärast (IEA, BloombergNEF). Turg hindab praegu poliitilist kokkulepet, kuid jätab füüsilise järelmõju suuresti arvestamata.