Hormuzi kriis kergitab energiainflatsiooni 12.5%-ni

Euroopa järgmine inflatsioonikatse algab kitsast mereteest Iraani ja Omaani vahel. Iraan ütleb, et Hormuzi väin on suletud. Washington vaidleb vastu, et liiklus pole täielikult peatunud. Turgudele ei ole aga hinnaliikumiseks vaja veekindlat blokaadi. Piisab ohust, viivitustest ja nappivatest asendusveostest.

Põhjus on mastaabis. 2024. aastal liikus Hormuzi kaudu umbes 20 mln barrelit naftat ja naftatooteid päevas, ligikaudu 20% maailma tarbimisest. Sama teed kasutas umbes viiendik üleilmsest veeldatud maagaasi ehk LNG kaubandusest, märgib EIA. Enamik neist voogudest läheb Aasiasse, mitte Euroopasse. Euroopa ostab energiat siiski maailmaturult, nii et Hiinat, Indiat, Jaapanit ja Lõuna-Koread teenindav pudelikael võib tõsta diisli, gaasi, väetiste ja tööstussisendite hinda Rotterdamist Sileesiani.

Šokk liigub esmalt hindadesse

Euroopa haavatavus ei seisne peamiselt Pärsia lahe toornafta otseses impordis. Saksamaa sai 2025. aastal Lähis-Idast otse ainult 6,1% toornafta impordist, kuid riigi üldine sõltuvus energiaimpordist oli 67%, märgib Destatis. See on probleemi tuum: väike otsene kokkupuude võib käia koos suure hinnakokkupuutega.

Esimene kanal on ootused. Futuurihinnad liiguvad siis, kui kauplejad ootavad väiksemat pakkumist, kallimat vedu või kõrgemat sõjariski preemiat. BNP Paribas on hoiatanud, et torujuhtmetega saab tavapärastest Hormuzi voogudest mööda suunata vaid osa. Seetõttu hakkab naftaturg nappivat kiire tarnega pakkumist kiiresti Brenti hinnakõverasse sisse arvestama BNP Paribas.

Teine kanal on hulgihindade ülekandumine majapidamistele ja ettevõtetele. EKP juuniprognoosi järgi kanduvad kõrgemad toornafta ja rafineeritud toodete hinnad vedelkütustesse kiiresti ja täielikult. Gaasi ja elektri puhul on mõju aeglasem ning riigiti erinev, sest lepingud, hinnakaitse, võrgutasud ja maksud pole samad EKP prognoos. Seetõttu muutub sama väline šokk ühes riigis kütusehinnasurveks, teises elektrihinna probleemiks ja kolmandas tööstuse marginaalide kokkutõmbumiseks.

Kes maksab ja kus

Koormus jõuab esmalt nendeni, kes ei saa tarbimist lihtsalt edasi lükata ega asendada. Kiireima surve alla satuvad töölesõitjad, vedajad, lennufirmad, keemiatööstus, väetisetootjad ja toiduainetööstus. Eurostati tööstusandmed näitavad, et EL-i tööstus tarbis 2024. aastal 8 835 petadžauli energiat. Elektri osakaal oli 33,3%, maagaasil 31,9% ja naftatoodetel endiselt 10,4% Eurostat. See ei ole ainult tanklahindade lugu.

Majapidamised tunnevad mõju kütte, elektri ja transpordi kaudu. EL-i majapidamised kasutasid 2024. aastal 9,54 mln teradžauli energiat. Gaasi osakaal oli 29,4%, elektril 26,9% ning ruumiküte moodustas majapidamiste energiakasutusest 61,5% Eurostat. Gaasiküttega kodud ja autojuhid kaotavad varem kui linnamajapidamised, kellel on kaugküte ja hea ühistransport.

Saksamaa paistab eriti haavatav, sest seal langevad kokku tööstuse suur energiavajadus, impordisõltuvus ja õhuke suvine gaasivaru. NDR teatas, et 9. juunil olid gaasihoidlad täidetud ligi 35% ulatuses, umbes 25 protsendipunkti allpool 2017.–2021. aasta keskmist. BDEW andmetel oli Saksamaa hoidlate täituvus 9. juunil 35,3% ja THE hetkehind 10. juunil 50,3 €/MWh NDR, BDEW. Madalmaade roll on teistsugune: riik ei ole ainult hinnatõusu ohver, vaid ka ülekandekeskus, sest Euroopa gaasihinnastust ankurdavad ICE Endexil kaubeldavad Hollandi TTF-i futuurid ICE.

Hispaanial on puhvreid, kuid mitte immuunsust. Taasgaasistamise võimsus ja taastuvenergia aitavad, kuid La Vanguardia teatel oli riigi energiasõltuvus 68,4% lõpptarbimisest, samas kui PNIEC-i eesmärk on viia see 2030. aastaks 50%-ni La Vanguardia. Itaalia ja Poola asuvad pigem hilisemate mõjukanalite lähedal: rafineeritud tooted, väetised, transpordikulud ja toiduhinnad.

Võitjate ring on kitsam. Nappusest saavad kasu Pärsia lahest väljaspool tegutsevad LNG eksportijad, varudega rafineerijad, hoidlate operaatorid ja kauplejad, kes suudavad veoseid ümber suunata. Valitsustel lihtsat valikut ei ole. Kütuse subsideerimine viib arve tanklatest eelarvesse. Hindade täielik ülekandumine kaitseb riigi rahandust, kuid lööb valijaid ja ettevõtteid. Rahapoliitika karmistamine võib hoida ootusi kontrolli all, kuid Hormuzi väina see ei ava.

Seetõttu on EKP viimane prognoos tähtis. Keskpank ootab euroala üldinflatsiooni tippu 2026. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis 3,4% juures ning energiainflatsiooni 12,5% juures. Selle kõrvale tuleb 25 baaspunkti suurune intressitõus ja hoiatus, et eelarvatoetus peab olema ajutine, sihitud ja oludele kohandatud EKP prognoos, EKP avaldus. Euroopa on tagasi vanas energialõksus: korraga tuleb kaitsta sissetulekuid, eelarveid ja hinnastabiilsust. Kõiki kolme täielikult kaitsta ei saa.

Lahtine toimik

Kõige raskem fakt on endiselt Hormuzi väina tegelik füüsiline seis. Prantsuse kajastus on kirjeldanud langust umbes 160 laevalt päevas 11 laevani, kuid ilma sõltumatu laevaliikluse jälgimise kinnituseta jääb see arv nõrgaks Le Grand Continent. Ka ekspertkommentaarid jätavad ruumi jätkuvale läbipääsule, mis toetab pigem raske kvaasiblokaadi kui kinnitatud nulltransiidi pilti Les Clés du Moyen-Orient.

Järgmised jälgimiskohad on praktilised: tegelik tankeriliiklus, sõjariski kindlustus, Katari LNG-veosed, Euroopa gaasihoidlate täitumine, diislihinnad ja väetisekulud. Hormuz ei pea Euroopale valu tegemiseks energiat otsa lõpetama. Piisab sellest, et Euroopa ostab fossiilkütuseid turult, kus oht on juba hinna osa.