Hormuzi miinitõrjet ootab 50-päevane viivitus

Laevateelt meremiinide eemaldamine tähendab nädalatepikkust tehnilist tööd. Ükski poliitiline avaldus seda ajakava ei lühenda. Washingtoni ja Teherani diplomaatiline raamistik, millest teatati 15. juunil, kirjeldab teed Hormuzi väina taasavamiseni (CNBC). Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Itaalia juhid toetasid kiiresti Euroopa miinitõrjemissiooni. Seni pole aga paigas need kihid, mis muudavad poliitilise tahte puhastatud laevateeks.

Lennukikandja ei ole miinitõrjelaev

Emmanuel Macron andis kõige nähtavama lubaduse: Prantsusmaa suudab paigutada lennukikandja Charles-de-Gaulle’i, lennukid ja fregati piirkonda kahe-kolme päevaga (Ouest-France). Vahemere idaosas paiknev lennukikandja grupp koos kahe õhutõrjefregatiga saab pakkuda seiret ja õhukatet. Meremiine see ei leia ega hävita. Tegeliku puhastustöö teeksid Prantsuse miinitõrjedroonid (Le Figaro), kuid üksuste koosseisu, juhtimisahelat ega töö valmimise ajakava pole avaldatud.

Saksamaa on toonud osa tehnikast lähemale. Miinitõrjelaev Fulda ja toetuslaev Mosel paiknevad Vahemere idaosas. 16. juunil seadis Friedrich Merzi CDU/CSU parlamendifraktsiooni asejuht Johann Wadephul Saksamaa osalemisele kolm eeltingimust: tõend, et lahingutegevus on lõppenud, tugev rahvusvahelise õiguse alus ning Bundestagi mandaat. Bundestag ehk Saksamaa parlament peab 1994. aasta konstitutsioonikohtu otsuse järgi heaks kiitma relvastatud välismissioonid (Krone.at, Parlamentsbeteiligungsgesetz). Juba see menetlus võib võtta nädalaid.

Itaalial on sama piirang. Giorgia Meloni ütles, et Rooma võib panustada, kuid ainult parlamendi loal ning ÜRO või EL-i lipu all (Euronews). Itaalia ajakirjandus on nimetanud võimalikke vahendeid: Gaeta-klassi miinitõrjelaevad Crotone ja Rimini, autonoomsed allveesõidukid ning miinide kahjutuks tegemise droonid. Need on ajakirjanduslikud hinnangud, mitte kinnitatud lähetused (Corriere della Sera, Quotidiano.net).

Leedu näitab teistsugust solidaarsuse mõõtu. Parlament kiitis heaks kuni 40 inimese saatmise Hormuzi, kuid kaitseminister ütles otse: Leedu laeva ei saada ning mereväe võimekus jääb Läänemerele (LRT, Lrytas).

Kaks teed, mõlemal tõke ees

Euroopal tuleb valida kahe volitusraja vahel. Mõlemal on oma kitsaskoht.

Kiireim variant on Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi juhitud valmisriikide koalitsioon. Prantsusmaa juba ehitab seda rada, kujutades missiooni mitmeriigilise ettevõtmisena, mis ei pea ootama kollektiivset heakskiitu. Teine võimalus on laiendada EL-i olemasolevat Punase mere mereväemissiooni ASPIDES Hormuzile. Sellel oleks tugevam õiguslik raam, kuid mandaadi muutmiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt, mis tähendab, et iga valitsus saab otsuse peatada (Reuters, EL-i lepingu artikkel 31).

Poola reaktsioon näitab, kuidas kriis jagab Euroopat geograafiliselt. Donald Tusk on kritiseerinud Poola väljajätmist Pariisi, Berliini ja Londoni juhitud julgeolekuaruteludest ning öelnud, et ilma Poolata tehtud kokkulepped ei seo Varssavit (TVN24). Poola jaoks on Hormuz teisejärguline. Ukraina ja idatiib jäävad esimeseks prioriteediks ning iga surve saata nappi mereväevõimekust Pärsia lahte kaalutakse selle järgi, kas see nõrgestab ida suunda.

Turg jälgib ajavahet

Isegi siis, kui kõik poliitilised ja õiguslikud väravad avanevad, ei taastu kaubaliiklus kohe. Jerusalem Post kirjutas viiele Lääne mereturvalisuse allikale viidates, et üksnes miinide otsimine võib võtta 40-50 päeva, enne kui kindlustajad ja laevafirmad usalduse taastavad (Jerusalem Post). Laevaomanikud ning P&I-kindlustajad jälgivad sanktsioonijuhiseid, sõjariskipreemiaid ja meresõiduhoiatusi, enne kui käsitlevad marsruuti taas ohutuna (West of England P&I, IMO).

Kõik olulised eeldused on endiselt lahtised. Ükski suurem panustajariik pole lõplikku mandaati kinnitanud. Juhtimisahel pole teada. Rannariikide nõusolekut pole saadud, miinivälja hinnangut pole avaldatud ja kindlustusturg pole hindu ümber arvestanud. Euroopal on poliitiline soov miinitõrjemissiooniks ning osa selleks vajalikust mereväetehnikast. Puudu on mehhanism, mis need kaks kokku seoks, ning Hormuzi väin ei avane juhtide ajakava järgi lihtsalt sellepärast, et nad seda soovivad.