Hormuzi risk tõstab energiahindu

Hormuzi väina läbib ligikaudu 20 miljonit barrelit naftat päevas, umbes viiendik maailma naftatarbimisest (EIA). Tankerid sõidavad endiselt läbi väina, kuid iga ülesõidu kallinemine jõuab Euroopa hinnastatistikasse. Eurostati juuli kiirhinnangu järgi olid euroala energiahinnad aasta varasemast 10,0% kõrgemad (Eurostat). Euroopa probleem pole praegu kütusepuudus, vaid hinnashokk.

Miks odavam nafta tanklasse ei jõua

Rahvusvaheline naftahinna mõõdupuu Brent on kevadistest tippudest selgelt allpool. Tavaliselt peaks see langetama ka tanklahindu. Seekord on mõju jäänud nõrgaks.

Peamine põhjus on kahes kulus. Esimene on sõjariski kindlustus, mida laevaomanikud maksavad konfliktipiirkonnas liikumise eest. Lloyd’si turu klausel hoiatas, et Iraani kavandatud transiiditasu maksmine võib muuta laeva kindlustuskaitse kehtetuks. See jätab marsruudi küll füüsiliselt avatuks, kuid kindlustatud kaubaveole sisuliselt kasutuskõlbmatuks (GCC Freight).

Teine kulu tuleb rafineerimismarginaalist ehk vahest, mille rafineerimistehased jätavad toornafta sisseostuhinna ning diisli ja bensiini müügihinna vahele. EKP märkis 31. juulil, et rafineerijad lisasid niigi kõrgele toornaftakulule suurema marginaali, võimendades hinnatõusu enne, kui kütus tarbijani jõudis (EKP).

Lisaks tulevad veokulud ja sanktsioonide järgimise kontrollid. EL-is olid isikliku transpordi kütusehinnad juunis aasta varasemast 13,7% kõrgemad (Eurostat). Itaalia tarbijaühendus Assoutenti sõnastas vastuolu lihtsalt: kuigi Brenti hind oli võrreldav märtsi alguse tasemega, maksis Itaalia diisel sama toornaftahinna juures endiselt 0,38 € liitri kohta rohkem kui mõni kuu varem (Assoutenti). Nafta odavnes, kuid tarneahel barrelist autojuhini mitte.

Kes maksab, kes võidab

Esimesena maksavad autojuhid. Tarbijaühendus Codacons hindas, et Itaalia autojuhid kulutasid augusti esimese reisivahetuse ajal 370 miljonit € rohkem kui 2025. aastal; tavaline diislipaagitäis maksis umbes 22 € lisaks (ANSA). Rooma vastas diisliaktsiisi kärpe ja vedajatele mõeldud maksukrediidiga.

Järgmisena maksavad valitsused, loobudes maksutulust, et hinnatõusu pehmendada. Iirimaal maksab 50-liitrine diislipaagitäis umbes 9,50 € rohkem kui juuli alguses. Peaminister Micheál Martini arvutuse järgi viiks praeguse 30-sendise aktsiisikärpe kaotamine hinna umbes 2,25 euroni liitri kohta (RTÉ). Rahandusminister Jack Chambers ütles, et hinnatõusu püsimisel võib kärpeid pikendada (Irish Examiner). Iga leevenduskuu vähendab Dublini tulusid, mida saaks kasutada eluaseme- või tervishoiukuludeks.

Kõik ei kaota. Horvaatia torujuhtmeettevõte JANAF sõlmis Ungari MOL-iga „võta või maksa“ lepingu, mille järgi MOL maksab torujuhtmevõimsuse eest sõltumata sellest, kas kasutab selle täielikult ära või mitte. Lepingu maht on 2,05 miljonit tonni toornaftat 2026. aastal (HRT). Kui Pärsia lahe meretransport muutub riskantsemaks, kasvab Aadria mere kaudu Kesk-Euroopasse kulgeva marsruudi väärtus. Laiemate marginaalidega rafineerijad võivad samuti võita, kuigi nende sisseostukulu risk on suurem.

Miks hinnad püsivad kõrgel ka varude olemasolul

Euroopal ei ole otsest kütusepuuduse riski. EL-i õigus nõuab liikmesriikidelt hädaolukorra naftavarusid vähemalt 90 päeva netoimpordi katteks (nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ). Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide torujuhtmed suudavad Hormuzist mööda suunata umbes 2,6 miljonit barrelit päevas (EIA).

Varud ja ümbersõidud ei lahenda siiski hinnakujundust. Rystad Energy hinnangul kadus häire haripunktis turult 14,5 miljonit barrelit päevas, mida hädavarude vabastamine täielikult ei asendanud (Rystad Energy). Katari LNG-l ehk veeldatud maagaasil, mida jahutatakse ja veetakse tankeritega, maismaa ümbersõitu ei ole. EIA hoiatas eelmisel nädalal, et häiritud kaubavood ei pruugi konfliktieelsele tasemele naasta enne 2027. aasta algust (EIA).

EKP jättis intressimäärad 23. juulil muutmata ning nimetas energiahindu „väga volatiilseks“ ja „konfliktieelsest tasemest märksa kõrgemaks“ (EKP). Keskpanga küsimus on, kas pakkumishäirest, mitte tugevamast nõudlusest tekkinud hinnatõus jääb ühekordseks nihkeks või kandub edasi palkadesse ja laiematesse kuludesse. EKP eraldi analüüs hoiatas 7. augustil, et suured energiahäired muutuvad püsivaks siis, kui need muudavad ettevõtete hinnastamist ja töötajate palgaläbirääkimisi (EKP).

Väin on avatud. Euroopa maksab selle kasutamise eest kõrgemat riskilisatasu edasi.