Hormuzi tankerid ootavad, kuigi gaas maksab €44.36

Nafta hind langes. Euroopa gaas järgnes. Aktsiaturud tõusid. Mõne tunniga pärast USA ja Iraani memorandumi väljakuulutamist 14. juunil vähendasid kauplejad Hormuzi riskipreemiat, nagu oleks maailma üks vaieldumaid mereteid juba taas tavaliiklusele avatud. Satelliitjälgimine sama ei näidanud. Euroopa jaoks on sel nädalal põhiküsimus vahe selle vahel, mida hinnastavad turud, ja selle vahel, mida tankerikaptenid, kindlustajad ning miinitõrjemeeskonnad tegelikult näevad.

Hind liikus. Laevad mitte.

Turureaktsioon oli kiire ja lai. Brenti toornafta odavnes ligikaudu 4–5% ning Euroopa TTF-i gaasihinna võrdlusalus langes umbes 5%, tasemele 44,36 €/MWh, kirjutas Baird Maritime. USA ametnikud kirjeldasid lepet allkirjastatuna ja prognoosisid, et liiklus kasvab „märkimisväärselt” (Reuters). Euroopa tarbijale tähendaks selline hinnaliikumine odavamat kütust ja nõrgemat inflatsioonisurvet.

Arguse andmetel ei näidanud AIS ehk kommertslaevade GPS-laadne jälgimissüsteem pärast teadet Hormuzi liikluses muutust. Laevaomanikud ootasid ametlikku allkirjastamist, selgemaid julgeolekutagatisi ja seda, mida pealkirjad ei andnud: lepingu tegelikku teksti.

Pealkirja ja tankeri vahel on viis väravat

Memorandumist saab tegelik taasavamine alles siis, kui läbitakse eri osaliste kontrollitav otsusteahel. Euroopa jääb selles ahelas vahepealsesse rolli.

Tekst ise pole avalik. Kauplejatel, laevakaptenitel ja vastavuskontrolli eest vastutajatel puudub täpne sõnastus, mille järgi tegutseda (CNN, Iran International). Saksamaa valitsuse pressiesindaja Hille ütles, et Berliinil pole kokkuleppe kohta endiselt „usaldusväärseid üksikasju” (Bundesregierung).

Sanktsioonide täitmine on kaubanduslik värav. Poliitilised lubadused ei vabasta pankade ja ettevõtete vastavuskontrolli. Euroopa pangad, kindlustajad ja energiakauplejad vajavad ametlikke juhiseid OFAC-ilt, USA rahandusministeeriumi üksuselt, mis määrab, kes võib Iraaniga dollariga seotud äri teha. Alles siis saavad nad käsitada Iraaniga seotud tehinguid õiguslikult turvalisena (OFAC). Teatatud 60-päevane järelfaas lükkab keerulisemad sanktsiooni- ja tuumaküsimused edasi.

Miinitõrje on füüsiline värav. DW viidatud merendusallikate hinnangul võib ohutute koridoride puhastamine ja kontrollimine võtta 40–50 päeva. Sõjariskikindlustuse preemiad püsivad teadete järgi 1–4% juures laeva väärtusest iga läbimise kohta. Enne konflikti oli see näitaja alla 0,1%.

Kindlustus on finantsvärav. Lloyd’s Market Associationi teatel on sõjariskikaitse tehniliselt endiselt saadaval, kuid tegelik pidur on ohutus: kindlustajad hindavad iga reisi eraldi ja vajavad enne usalduse taastumist püsivat ohu vähenemist (LMA). Lloyd’s List kirjutas, et ajastus ja sammude järjekord loevad nüüd rohkem kui poliitiline raamimine.

Tasuklausel on õiguslik värav ja neist kõige vähem mõistetud. Washingtoni järgi peab väin jääma tasuta läbipääsuks. Teherani sõnul ei plaani ta kehtestada transiidimaksu, vaid tasusid navigatsiooni-, keskkonna- ja kindlustus„teenuste” eest (RFE/RL, TF1info). ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi kehtib rahvusvahelistes väinades transiitläbipääsu kord: rannikuriigid võivad küsida tasu konkreetsete teenuste eest, mida laevale päriselt osutatakse, kuid mitte lihtsalt läbipääsuloa eest (UNCLOS Part III). Kui Iraani kavandatud tasud seotakse ligipääsuga, mitte tegelike teenustega, muutub väin rahaks tehtud kitsaskohaks. Selline pretsedent ulatuks Pärsia lahest palju kaugemale.

Euroopa on missiooniks valmis, kuid ei kontrolli ahelat

Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Itaalia avaldasid E4 ühisdeklaratsiooni, milles nõudsid „tingimusteta ja piiranguteta” meresõiduvabadust, pakkusid rangelt kaitselist missiooni miinitõrjeks ja liikluse kindlustamiseks ning sidusid sanktsioonileevenduse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kontrollitavate tuumasammudega (E4 declaration). Emmanuel Macron lükkas igasuguse tasu tagasi, nimetades seda rahvusvahelise õigusega kokkusobimatuks. Deutschlandfunki teatel võiksid eurooplased olla missiooniks valmis mõne päevaga.

Euroopa valitsused ei saa siiski väljastada OFAC-i erandeid, avaldada memorandumi teksti ega sundida laevaomanikke väina tagasi. Saksamaa Bundesbank hoiatas, et isegi kui Hormuz muutub taas läbitavaks, võivad naftapakkumise tingimused ja nendega seotud turumõjud normaliseeruda alles kuude jooksul (Handelsblatt). Euroopa gaasihoidlad lõpetasid talve 28% täituvusega, mis jäi alla viie aasta keskmisele 41%-le, näitavad EIA andmed. Varu on õhuke.

Memorandum vähendas äärmusliku tarnešoki tõenäosust. See on reaalne ja Euroopa majapidamised tunnevad seda energiaarvetes. Ent pealkirja ja toimiva väina vahel on miinid, allkirjastamata klauslid, lahendamata tasud ja kindlustajad, kes pole oma riskimudeleid veel muutnud. Leping käivitab protsessi, mitte ei lõpeta seda. Tasuklausli lõplik sõnastus määrab, kas Hormuz naaseb rutiinseks mereteeks või muutub hinnasildiga kitsaskohaks.