Ungari spioonid tegutsesid EL-i esinduses

Ungari luureohvitserid juhtisid väidetavalt aastaid operatsiooni Ungari enda alalisest esindusest EL-i juures Brüsselis ning sihtisid Euroopa Komisjoni töötajaid. Direkt36, Der Spiegeli, Der Standardi ja De Tijd’i ühine uurimus kirjutas, et komisjon alustas süüdistuste kontrollimist, kuid peatas selle, väidetavalt selleks, et mitte toita Budapestis EL-i-vastast meeleolu (Direkt36).

Komisjon ei ole keskseid süüdistusi avalikult lõpuni lahendanud. 2026. aasta mais teatas komisjon, et ei leidnud tõendeid Ungari nimetatud endise voliniku Olivér Várhelyi isikliku seotuse kohta. Vastuseta jäi aga küsimus, kas Ungari ohvitserid kogusid teavet EL-i töötajate ja toimikute kohta (Euronews).

Luure tuli ruumi seest

Väidetav luureoperatsioon on oluline seetõttu, et see ei toimunud EL-i otsustusmasinast väljaspool. Ungari alaline esindus ei ole saatkond, mis jälgib toimuvat teiselt poolt tänavat. Seal töötavad diplomaadid osalevad Coreperis ehk alaliste esindajate komitees, mis valmistab ette EL-i nõukogu otsused, ning kümnetes töörühmades, kus liikmesriigid arutavad õigusakte rea kaupa (Council). Kui luureohvitserid töötasid selles esinduses diplomaatilise katte all, tegutsesid nad EL-i õigusloome keskmes.

Süüdistused ulatuvad 2013. aastasse, kui Ungari Teabeamet hakkas väidetavalt kaardistama EL-i institutsioonides töötavaid Ungari kodanikke. 2015. aastast muutus operatsioon Direkt36 andmetel jõulisemaks ning ohvitserid otsisid ligipääsu tundlikele EL-i dokumentidele. Üks ohvitser paljastati väidetavalt 2017. aastal, mis seadis ohtu laiema võrgustiku (Direkt36). Eraldi süüdistuste järgi jälgisid Ungari teenistused OLAF-i ehk EL-i pettustevastase ameti uurijaid, kes tegelesid Orbáni väimehega seotud ettevõttega (EUNews).

Euroopa Parlament võttis 2025. aasta novembris vastu resolutsiooni, milles kutsus komisjoni üles kiiresti järeldusteni jõudma ja nõudis tagajärgi, kui süüdistused kinnitust leiavad (European Parliament). Kaheksa kuud hiljem ei ole avalikku kohtu- ega institutsionaalset otsust järgnenud.

Kus EL-i võim lõpeb

EL saab karistada eelarvepettust, õigusriigi rikkumisi ja EL-i õiguse rikkumist. Ungari puhul on neid vahendeid juba kasutatud: nõukogu külmutas 2022. aasta lõpus õigusriigi probleemide tõttu miljardeid eurosid Ungari ühtekuuluvusraha (CER). Euroopa Parlamendi käivitatud artikli 7 menetlus, millega EL tegeleb süsteemse demokraatliku taandarenguga, on Ungari suhtes avatud 2018. aastast.

Liikmesriigi diplomaatide tehtav luure jääb aga EL-i pädevuse piirile. EL-i leping jätab riigi julgeoleku liikmesriikide endi vastutusalasse (Article 4 TEU). EL-i ohuhinnangute üksus INTCEN saab riske analüüsida, kuid tal puudub uurimis- või jõustamisvolitus (EEAS). Belgial kui asukohariigil on territoriaalne jurisdiktsioon, kuid diplomaatiline puutumatus piirab Belgia võimude võimalusi tegutseda alalise esinduse ruumides ilma nõusolekuta.

EL-i vastus eeldaks seetõttu, et väidetav luure kvalifitseeritakse millekski muuks: EL-i ametnike altkäemaksuks, EL-i raha väärkasutuseks või laiemaks õigusriigi rikkumiseks. Diplomaatilise katte all toimuv puhas teabekogumine ei mahu hästi ühegi olemasoleva tööriista alla.

Kes muretseb enim

Mure on teravaim riikides, mis vaatavad EL-i sisemisi riske Venemaa mõju kaudu. Poola meedia paigutab Orbáni Ungari selgelt sellesse kategooriasse: liidu sisemine risk, millel on seos Venemaaga (Onet). Eesti ametnikud on käsitlenud EL-i sisemisi erimeelsusi Venemaa sanktsioonide üle strateegilise ohuna, mitte lihtsalt ebamugava protseduurilise vaidlusena (ERR). Nende riikide praktiline küsimus on lihtne: kui palju tundlikku arutelu sanktsioonide, kaitse ja Ukraina üle saab jagada ruumides, kus igal liikmesriigil on koht laua taga?

Péter Magyari juhitud Orbáni-järgne Ungari valitsus on hakanud vana luure- ja kontrolliarhitektuuri osi lammutama. Ungari parlament hääletas hiljuti suveräänsuse kaitse ameti kaotamise poolt; see Orbáni-aegne asutus oli pikka aega Brüsseli kriitika all (Le Monde). Poliitiline muutus võib lahendada Ungari probleemi. See ei lahenda EL-i probleemi. Ei komisjoni toimik, Belgia kohtuotsus ega institutsionaalne reform ole seni vastanud küsimusele, mis juhtub siis, kui mõni liikmesriik kasutab taas oma kohta otsustusruumis selleks, et koguda luureinfot inimeste kohta, kes EL-i õigust läbi räägivad.