Ungari pidurdab Ukraina EL-i kõnelusi

EL-i laienemisametnike kinnisel kohtumisel 17. juulil ei andnud Ungari nõusolekut Ukraina liitumiskõneluste järgmise sammu jaoks, teatas European Pravda diplomaatilistele allikatele viidates. Nõukogu avalik kokkuvõte seda arutelu ei kinnita. Kirjeldatud vaidlus näitab siiski laienemisprotsessi põhiprobleemi: EL-i liikmeks saamise igas etapis on vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut ning üks valitsus saab muuta tehnilise protseduuri survevahendiks.

Tegu ei olnud vetoga Ukraina EL-i liikmesuse vastu. Etapp oli varasem ja tehnilisem. Ungari blokeeris sõelumisraportite heakskiitmise. Seda sammu on vaja enne, kui Kiiev saab esitada läbirääkimispositsioonid kahes klastris, mis puudutavad siseturgu ja konkurentsivõime reegleid (European Pravda, komisjon). Ukraina on kuuest läbirääkimisklastrist avanud kaks. Ülejäänud nelja liikumiseks on igal sammul vaja kõigi EL-i valitsuste nõusolekut. Uute liikmete vastuvõtmist reguleeriv EL-i lepingu artikkel 49 nõuab endiselt igas väravas ühehäälsust (EUR-Lex, Le Monde). Praegu ei ole aluslepingutes mehhanismi, mis viiks liitumisotsused üle häälteenamusele.

Budapesti argument ja kahepoolne hoob

Peaminister Péter Magyar esitas sammu õigluse küsimusena, mitte vastuseisuna Ukrainale. Tema sõnul ei peaks EL Ukrainat kiirendatud korras edasi viima ajal, mil Lääne-Balkani kandidaadid on oodanud üle kümne aasta (RFE/RL, The New Union Post).

Konkreetsem survevahend on kahepoolne. Ungari on aastaid vaielnud Kiieviga Ukraina Taga-Karpaatia piirkonna ungari vähemuse kohtlemise üle. Sama vaidlus venitas varem klastrite avamist seni, kuni Kiiev andis konkreetseid lubadusi (Euronews, European Integration). See annab Budapestile korduva instrumendi: tõsta vähemusõigused esile igas ühehäälsust nõudvas etapis ja sundida Ukrainat enne EL-i protsessi edasiliikumist eraldi läbi rääkima.

Moldova maksab võõra vaidluse eest

Vähem nähtav kaotaja on Moldova. Ukraina ja Moldova on õiguslikult eraldi kandidaatriigid, kuid EL on neid poliitiliselt käsitlenud paketina alates ajast, mil mõlemad said kandidaadistaatuse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi (komisjon). Teadete järgi toetas Ungari Moldova toimiku eraldi edasiviimist. Teised liikmesriigid keeldusid kaht rada lahutamast ning nii jäi mõlema protsess seisma (Ziare).

Moldova president Maia Sandu on hoiatanud, et laienemisvõimalus ei pruugi jääda avatuks määramata ajaks (Europa Liberă Moldova). Rumeenia, millel on Moldovaga keele- ja kodakondsussidemed, allkirjastas Kiievi tippkohtumisel ühisdeklaratsiooni, mis kutsus üles avama ülejäänud klastrid „nii kiiresti kui võimalik” (Moldpres). Paketina käsitlemine pidi tugevdama mõlema riigi kandidatuuri. Nüüd tähendab see, et Moldova kannab viivitust, mida ta ise ei põhjustanud.

Poola on hoiatus

Ungari ei ole ainus pealinn, kus Ukraina liitumine muutub sisepoliitiliselt teravamaks. Poola opositsioonipartei PiS esitas seimis eelnõu, mis kutsuks valitsust blokeerima Ukrainat igas ühehäälsust nõudvas etapis (TVN24). Donald Tuski valitsus toetab endiselt Ukraina EL-i teed, kuid nõuab üleminekuperioode põllumajanduses ning kaitsemeetmeid teravilja, linnuliha ja rapsi puhul (WP, CER). Ukraina liitumine muudaks EL-i põllumajandustoetuste jaotust kogu Kesk-Euroopas. Kui kodumaised põllumajanduslobbyd saavad piisavalt mõju, võib Varssavi hakata kasutama sama pidurit, mida Budapest juba tõmbas.

Saksamaa ja Prantsusmaa kutsusid pärast 17. juuli ühist ministrite nõukogu üles teenetepõhisele ja järkjärgulisele liitumisele, mille juurde kuulub ka institutsioonireform (Élysée, Bundesregierung). FAZ-i järgi ütlevad diplomaadid, et osa valitsusi on varjunud Budapesti taha: Ungari saab süü enda peale, samal ajal kui vaoshoitum vastuseis püsib mujal. Kui see kirjeldus peab paika, peab Prantsuse-Saksa reformijutt vastama konkreetsele küsimusele: kas „järkjärguline liitumine” tähendab protsessi muutmist nii, et üks pealinn ei saa seda külmutada, või annab see kõhklevatele valitsustele lihtsalt rohkem aega uute vastuväidete leidmiseks?

Ungari näitas, et liitumist saab pidurdada ammu enne lõplikku liikmesusotsust. Poola näitab, miks see hoob ei pruugi jääda ainult Ungari kätte. Liitumisprotsess toimib siis, kui ühehäälsus sunnib kandidaate tingimusi täitma. See laguneb siis, kui ühehäälsusest saab sisepoliitiline tööriist ja vahend nõuda järeleandmisi, mis ei puuduta kandidaatriigi valmisolekut. Budapest on selle piiri ületanud. Berliin ja Pariis peavad otsustama, kas reform tähendab protsessi parandamist või lihtsalt kandidaatidele pikema ootamise soovitamist.