Ungari pidurdab Ukraina EL-i kõnelusi

Kaheksa päeva pärast seda, kui EL avas Ukrainaga esimese ametliku läbirääkimisklastri, keeldus Ungari heaks kiitmast ühist seisukohta, mida on vaja järgmiste klastrite avamiseks. Ukraina liitumisprotsess jääb seega pidama pärast esimest, „põhialuste” osa. Samal ajal muutub nähtavaks EL-i laienemise vaikiv kokkulepe: iga valitsus kritiseerib teiste vetot seni, kuni tal endal seda vaja läheb.

Mida Budapest tõkestas

Ungari samm oli kitsas, kuid tõhus. 23. juunil blokeeris Budapest EL-i ühise seisukoha ehk läbirääkimisjoone, mille kõik 27 valitsust peavad enne järgmiste klastrite avamist heaks kiitma (Euromaidan Press, RBC Ukraine).

EL-i liitumiskõnelused jagunevad kuueks klastriks. Iga klaster koondab poliitikavaldkondi, kus kandidaatriik peab oma seadused ja institutsioonid EL-i õigusega kooskõlla viima. Esimene klaster, „põhialused”, puudutab õigusriiki ja majanduskriteeriume. Ukraina ja Moldova jaoks avati see 15. juunil, kui Ungari loobus varasemast vetost pärast vähemusõiguste kokkulepet Kiieviga (EEAS).

Järgmise klastrini jõudmiseks on vaja kahte sammu: komisjon hindab kandidaatriigi seadusi ning seejärel lepivad kõik 27 valitsust kokku ühises seisukohas. Budapest peatas protsessi just teises etapis. Euroopa Ülemkogu juunikuised järeldused näitasid sama lünka: juhid tervitasid põhialuste klastri avamist, kuid ütlesid järgmiste klastrite kohta ainult, et ootavad nende avamist, ajakava nimetamata (European Council). Ungari oli juba varem lasknud tekstist eemaldada lubaduse avada järgmised klastrid „nii kiiresti kui võimalik” (Euronews).

Veto, mida kõik kritiseerivad, kuid millest keegi ei loobu

Budapesti avalik põhjendus koosneb kahest osast: Ukraina Taga-Karpaatia ungarlaste õigused ning väide, et liitumine peab põhinema teenetel. Teisisõnu peaks kandidaatriik edasi liikuma reformikriteeriumide täitmise, mitte sõja tõttu tekkinud poliitilise surve alusel (kormany.hu). Ungari väljaanded käsitlevad vähemusõiguste vaidlust sisulise küsimusena, kuid seovad selle ka laiema jõumänguga umbes 17 mld € külmutatud EL-i raha üle (Portfolio, Caliber.Az).

Ebamugav osa on see, et Berliin, Pariis ja Varssavi kritiseerivad Ungari venitamist, kuid sõltuvad samadest reeglitest. Saksamaa tahab Ukrainat Euroopaga siduda, kuid kantsler Merz nimetas praegust EL-i eelarveettepanekut „taskukohatuks ja tasakaalust väljas olevaks” (Bundesregierung). Prantsusmaa tervitas liitumisprotsessi edenemist, kuid tõi esile põllumajanduskulud ja valitsemisstandardid, mille korrastamine nõuab aastaid (French EU diplomacy). Poola toetab Ukrainat Venemaa vastu, kuid hakkab tegelikel turulepääsu kõnelustel kaitsma oma põllumehi ja vedajaid (PAP).

Kõik need valitsused tahavad võimalust liitumist tingimustega siduda, aeglustada või ümber kujundada, kui mängu tulevad nende enda huvid. Ungari kasutab seda võimalust esimesena ja kõige nähtavamalt. Seetõttu on Budapesti lihtne rünnata, kuid ühehäälsus pole süsteemi viga. Liikmesriigid on selle alles jätnud, sest see annab igaühele tulevikus koha, kus protsess peatada.

Moldova liigub eraldi rajale

Üks praktiline lahendus kogub toetust: Moldova liitumistee eraldamine Ukraina omast. Pärast esimese klastri avamist saab iga kandidaatriik õiguslikult edasi liikuda oma reformitempo järgi. Moldova president Maia Sandu ütles, et Moldova on valmis avama kohe kõik ülejäänud klastrid, ning komisjoni president Ursula von der Leyen andis mõista, et eraldi rajad on nüüd võimalikud (Euronews). Nii ei külmutaks Ungari Ukraina-spetsiifilised vastuväited automaatselt Moldova protsessi.

Õiguslikku mehhanismi, millega Ukraina järgmised klastrid ühe valitsuse vastuseisust hoolimata avada, ei ole. Artikkel 49, EL-i aluslepingu säte uute liikmete vastuvõtmiseks, nõuab ühehäälsust igas suuremas etapis: mitte ainult lõplikul ratifitseerimisel, vaid ka iga klastri avamisel ja sulgemisel (Council enlargement methodology).

Merz tegi ettepaneku vaadata enne oktoobrit üle, kuidas liitumist kiirendada (Bundesregierung). Seni kinnistub muster: EL viib Ukraina liikmesuse edasi ühe protseduurilise värava kaupa ning iga värava juures saab mõni pealinn otsustada, millist hinda ühehäälsuse eest küsida.