Hungary avas Ukraine’i EL-i läbirääkimistee

Ukraina ja Moldova liikusid edasi, sest Ungari nõustus kokkuleppega, mitte sellepärast, et EL oleks lahendanud vetoõiguse probleemi. EL-i valitsused leppisid kokku ühises seisukohas ehk läbirääkimismandaadis, mille peavad heaks kiitma kõik 27 liikmesriiki, et avada 15. juunil Luxembourgis toimuvatel konverentsidel põhiküsimuste klaster Ukrainale ja Moldovale. See esimene klaster puudutab liitumise riigiehituslikku tuuma: kohtuid, põhiõigusi, avalikku haldust, korruptsioonivastast võitlust, demokraatlikke institutsioone ja vähemuste kaitset.

Üks värav avanes

Samm on oluline, sest Ukraina ja Moldova liiguvad ettevalmistusest esimesse formaalsesse liitumisläbirääkimiste etappi. Komisjoni laienemisraamistik ja EL-i uuendatud liitumismetoodika seavad põhiküsimuste klastri kogu protsessi keskmesse.

Samas on edasiminek kitsas. Põhiküsimuste rada avatakse vara ja suletakse hilja, sest selle kaudu hinnatakse, kas kandidaatriik suudab EL-i kohustusi aja jooksul kanda. RFE/RL-i teatel ei eeldanud diplomaadid teiste klastrite kiiret avamist. Seetõttu ei tähenda otsus Ukraina kogu liitumistee laiemat taaskäivitamist.

Ungari kasutas ühehäälsuse reeglit, mis lubab ühel valitsusel järgmise sammu peatada, et suruda läbi muutusi Taga-Karpaatias elavate ungarlaste vähemusõigustes. Kiiev vormistas seejärel lubadused, mida Budapest pidas selles etapis piisavaks. Nii sai EL-i mandaat heakskiidu.

Ungari lähtepositsioon

Pakett annab Budapestile käegakatsutava tulemuse. Telexi teatel puudutavad Ukraina lubadused vähemuskoole, ungarikeelset koolihaldust ja eksameid ning keele-, sümboli- ja avaliku elu õigusi omavalitsustes, kus ungarlased ületavad kohaliku künnise. PISM kirjeldas sarnast Ukraina tegevuskava, mis hõlmab haridust, keeleõigusi, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi ning vähemustega asustatud piirkondade määratlust.

Need lubadused on nüüd liitumisprotsessi sees. See tähendab, et komisjon ja liikmesriigid saavad nende täitmist kontrollida sama mehhanismi kaudu, millega hinnatakse Ukraina kohtuid, haldust ja korruptsioonivastast tööd.

Õiguslik pilt on endiselt ebaselge. DW kirjutas, et osa uutena esitletud kaitsemeetmeid võis mingil kujul olemas olla juba varem, samal ajal kui paketi täielik õiguslik staatus jäi lahtiseks. See ebaselgus aitab kõigil tulemust kodus müüa: Ungari saab öelda, et kaitses välismaal elavat rahvuskaaslaste kogukonda, Ukraina saab rääkida läbirääkimiste avamisest ja Brüssel saab näidata, et tingimuslik laienemine töötab.

Moldova liigub samas tempos

Moldova saab samast poliitilisest tõukest kasu, kuigi tema toimik põhineb teistel asjaoludel. Moldpresi teatel kiitsid liikmesriigid heaks ka Moldova põhiküsimuste klastri avamise, esitades otsust tunnustusena Chișinău edusammudele.

Kahe riigi sidumine kannab siiski riski. Moldovat ja Ukrainat liigutatakse poliitiliselt koos, kuigi õiguslikult jäävad toimikud eraldi. Kui järgmised vastuväited Ukrainale puudutavad põllumajandust, transporti, vähemusõigusi või eelarvemõju, võib Moldova tunda aeglustumist ka siis, kui vaidlus ei käi Chișinău üle. Rumeenia väljaanne Digi24 kirjeldas mõlema raja avatuna hoidmist strateegilise laienemisvalikuna.

Juhtum teravdab ka vaidlust selle üle, kuidas suurem EL ennast valitseks. Reutersile tugineva kajastuse järgi on Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luksemburg arutanud tulevastele liikmetele kaitsemehhanisme, sealhulgas ajutisi piiranguid hääleõigusele valdkondades, kus ühehäälsus võib otsused külmutada. Ungari näitas äsja, miks see küsimus saadab iga tõsisemat laienemisvaidlust.

Ukraina jaoks on hind vahetu: kahepoolsest vaidlusest sai EL-i jälgitav tingimus. Moldova saab edasi liikuda, kuid jääb poliitiliselt seotuks suurema ja vaidlusterohkema liitumistoimikuga. Liikmesriikide survehoovad jäävad alles iga järgmise värava juurde.

Järgmine proovikivi on kontroll. Vähemusõiguste kogu tekst ei ole rakendamise kaudu avalikult läbi testitud ning lubaduste kontrollimise ajakava jääb napiks, kui liitumisprotsess ise kõrvale jätta. Teised valitsused võivad hiljem esitada oma nõudmisi; Kyiv Independent on juba kirjutanud Poola muredest põllumajanduse ja maanteetranspordi pärast. Ukraina ja Moldova liikusid edasi, sest seekord langesid vajalikud tükid kokku. Keerulisem küsimus on, mida liikmesriigid teevad järgmise värava juures.