Ungari lõpetab kodude päikeseenergia tasaarvestuse

Sajad tuhanded Ungari pered paigaldasid katustele päikesepaneelid reeglite järgi, mis lubasid võrku antud ülejäägi aastase tarbimisega tasaarvestada. Seejärel muutis valitsus arvestusloogikat. Nüüd müüvad majapidamised võrku antud päikeseelektrit umbes 5 forinti kilovatt-tunni eest, kuid ostavad elektrit tagasi hinnalae piires 36 forindiga või üle selle kuni 70 forindiga (HVG, 24.hu). Seitsmekordne vahe muutis seni mõistliku koduse investeeringu kahjumlikuks.

Ungari konstitutsioonikohus jättis reeglimuudatuse vastu esitatud kaebused rahuldamata (HVG). Õiguslik vaidlus sai vastuse. Vastuseta jäi küsimus, kas majapidamised saavad tulevasi energiapoliitika reegleid usaldada. Samal ajal valmistub Budapest suunama samasse energiasüsteemi sadu miljoneid eurosid EL-i raha.

Vana kokkulepe ja selle lagunemine

Vana netoarvestuse järgi sai katusepaneelidega pere anda keskpäeval elektrit võrku ja võtta seda õhtul tagasi, makstes aasta lõikes ainult vahe eest. Elektrivõrk toimis tasuta akuna. Uus brutoarvestus hindab kahte liikumist eraldi: võrku müüdud elekter saab murdosa jaetarifist.

Üleminek puudutab rohkem kui 320 000 kodust päikeseelektrisüsteemi, kui varasemad erandid järk-järgult lõpevad (Portfolio). Osa omanikke sai trahvi näilise võrku müügi eest piirkondades, kus võrku andmine oli piiratud, kuigi näidud võisid tekkida muutunud mõõteloogikast. Reeglid muutusid, kuid risk jäi majapidamiste kanda.

Odav koduelekter tõstab ettevõtete kulu

Päikeseenergia vaidlus näitas laiemat probleemi. Telexi ja G7 uuriv analüüs kirjeldas läbipaistmatuid tariifiarvutusi, avalike andmete puudumist selle kohta, kus võrk uut tootmist vastu võtab, ning riigiga seotud energiagruppe, mis tegutsevad korraga tootmises, võrkudes ja jaemüügis ning kujundavad reegleid, mida väljastpoolt kontrollida ei saa (Telex/G7).

Ungari majapidamised maksavad elektri eest umbes 9,8 eurosenti kWh kohta, ligikaudu kolmandiku EL-i keskmisest, sest hinnalaed kehtivad 2013. aastast (KSH). Vahe ei kao kuhugi. Tööstustarbijad ja väikeettevõtted maksavad ristsubsideerimise tasusid, mis tõstavad nende arved EL-i konkurentidest märksa kõrgemale (Telex/G7). Kulud püsivad süsteemis, sest riik või reguleeritud tariifid katavad need lõpuks ära. Nii kaob surve tõhusust parandada.

700 mln € läbi kitsa värava

Võrguuuendusteks ja nutiarvestite projektideks on nüüd avatud umbes 540 mld forinti väärtuses EL-i toetusega taotlusvoore (Portfolio). Raha tuleb Ungari muudetud kavast EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF-i raames. See on koroonajärgne fond, kust liikmesriikidele makstakse raha välja pärast kokkulepitud reformide täitmist. Ungari kava energiapeatüki maht ületab 700 mln €, millest umbes 643 mln € on mõeldud elektrivõrkudele (Telex).

Väljamakseid ei tule enne, kui Budapest täidab 27 „supervahe-eesmärki”, mis puudutavad kohtusüsteemi sõltumatust, korruptsioonivastaseid meetmeid ja eelarvekaitset (European Commission). Ungari ei ole veel maksetaotlust esitanud. Budapest vajab investeeringuid ja EL-i raha, kuid õigusriigi tingimused lükkavad hüvitamist edasi. See tekitab surve kulutada kiiresti ja tegeleda juhtimisriskidega hiljem.

Taotlusvoorud on avatud ülekandevõrgu operaatorile MAVIR ja kuuele jaotusvõrgu litsentsiomanikule, nende seas E.ON-i ja MVM-i võrguettevõtetele. Majapidamised, sõltumatud arendajad ja uued turule sisenejad kandideerida ei saa. Kui tariifivalemid jäävad läbipaistmatuks ja võrguühenduste jaotus ebaselgeks, kasvatab avalik raha võrguettevõtjate reguleeritud varabaasi, kuid ei tee ligipääsu õiglasemaks.

Investeeringuvajadus on päris, ligipääsuprobleem samuti

Ungari võrk ei suuda juba rajatud tootmist täielikult vastu võtta. EBRD lubas 70 mln € osana 210 mln € paketist 450 MW päikese- ja salvestusprojekti jaoks, nimetades seda üheks esimeseks projektirahastusega hübriidseks taastuvenergia varaks Kesk- ja Ida-Euroopas (EBRD). Piirkondlik tagajärg paistis eelmisel nädalal Rumeenias: päikeseenergia kattis päevasel ajal umbes 40% tootmisest, kuid kadus õhtuks, mis viis börsihinna üle 1000 €/MWh (Digi24). Ilma salvestuse ja võrguvõimsuseta ujutab päikeseelekter süsteemi keskpäeval üle ning jätab ostjad pärast pimedat hinnariski kätte.

Kasulik võrdlus tuleb Hollandist. Holland lõpetab oma päikeseenergia netoarvestuse 1. jaanuariks 2027 ning majapidamiste aastakulud peaksid kasvama umbes 770 eurolt 1030 euroni (Essent, Zonneplan). Hollandi üleminekuga kaasnevad avalikud võrguvõimsuse andmed, läbipaistvad järjekorrareeglid ja reguleeritud ühendustähtajad. Telexi ja G7 analüüs ei leidnud Ungaris samaväärseid avalikke andmeid (Telex/G7).

Ungari võrk vajab investeeringuid. Senised tõendid viitavad aga ligipääsuprobleemile, mitte ainult võimsuse puudusele. Väljamaksetingimused ja hangete ülesehitus võivad veel sundida suuremat läbipaistvust. Praegune mudel seda ei taga.