Ungari lõpetas €6.6B relvafondi veto

Péter Magyari uus valitsus vabastas Euroopa rahutagamisrahastus (EPF) kinni hoitud 6,6 mld €. EPF on EL-i eelarveväline fond, millest hüvitatakse liikmesriikidele Ukrainale saadetud relvastuse kulu. Otsus lõpetas Budapesti kaheaastase blokaadi (Euromaidanpress). Nikosias mitteametlikult kohtuvad EL-i kaitseministrid käsitlevad seda läbimurdena. Ent sama nõrkus, mis andis Ungarile hoova kogu mehhanismi kinni hoida, halvab endiselt Euroopa tegevust merel. Budapesti veto kadus, kuid otsustusreegel jäi alles.

Viisteist senti euro kohta

EPF-i numbrid näitavad pigem sissemakset kui lahendust. Liikmesriigid on esitanud hüvitamistaotlusi 43 mld € ulatuses (Ukrpravda). Vabastatud summa katab umbes 15 senti iga võlgnetava euro kohta.

Magyar loobus EPF-i blokeerimisest laiema kokkuleppe osana. Budapest võttis samal ajal tagasi vetod Ukraina EL-i liitumiskõnelustelt, Venemaa sanktsioonidelt ja Kiievile mõeldud 90 mld € suuruselt EL-i laenult (Euronews). Vastutasuks taastas Ungari ligipääsu 16,4 mld € ulatuses külmutatud EL-i struktuurivahenditele, mis on mõeldud taristu ja arengu rahastamiseks vaesemates piirkondades. Raha kasutamine sõltub 27 korruptsioonivastase tingimuse täitmisest, millega eelmine Orbáni valitsus oli vaevu alustanud (Politico).

Fideszi opositsioon leidis ebamugava kokkulangevuse. Ungari võimalikud sissemaksed EL-i kaitserahastusse võivad uute rahastusinstrumentide kaudu ulatuda 16,2 mld €-ni, peaaegu sama summani, mille Magyar väitis olevat „koju toonud” (Origo). Taastatud ligipääs fondidele võib suures osas muutuda uuteks väljaminekukohustusteks.

Menetluses on siiski üks oluline lahtine ots. Euroopa Komisjon ei ole raha vabastamist ametlikult kinnitanud. Komisjoni pressiesindaja Anitta Hipper ütles 4. juunil, et „blokeeritud vahendite täpne kasutus on endiselt arutamisel” (Eurointegration). Nikosia kohtumine on mitteametlik ega saa siduvaid otsuseid vastu võtta. Varaseim ametlik hääletus jääb nädalate kaugusele.

Ühehäälsusest mööda vaid osaliselt

EPF-i kaheaastane halvatus sundis EL-i looma vahendeid, mis lähevad ühehäälsusnõudest mööda. Ühehäälsus tähendab, et iga liikmesriik peab nõustuma ja igal valitsusel on sisuliselt vetoõigus. SAFE ehk Security Action for Europe on 150 mld € suurune laenuvahend, mis lubab liikmesriikidel relvaoste rahastada EL-i tagatud tingimustel. Poola allkirjastas mais 43,7 mld € suuruse SAFE-laenuleppe (PAP). Eraldi 90 mld € laen, milles lepiti kokku 24 liikmesriigi vahel ilma Ungarita, rahastab otse Ukraina kaitsetööstust.

Mõlemad on EPF-ist suuremad. Kuid ainult EPF hüvitab riikidele juba Ukrainale antud relvad. Samuti on see endiselt ainus EL-i sõjaline instrument, kus kehtib ühehäälsus. Seetõttu saab üks valitsus kogu mehhanismi peatada.

Nikosia vastuolu

Sama muster kordub merel. Prantsuse merevägi kontrollis 31. mail tankerit Tagor, mis sõitis võltsitud Kameruni lipu all 400 meremiili Bretagne’ist lääne pool (Maritime Executive). Sellised operatsioonid on tegelikud, kuid üksikud. Varilaevastikus on üle 1300 aluse, Euroopa on 18 kuuga suutnud teha kaheksa pardaleminekut (ACLED). NATO Baltic Sentry operatsioon jälgib kahtlasi tankereid ööpäev läbi, kuid tal puudub õigus neid peatada.

Üks vahend võiks jõuvahekorda muuta: täielik mereteenuste keeld, mis lõikaks Vene naftat vedavatelt tankeritelt ära EL-i kindlustuse, sadamapääsu ja klassifitseerimisteenused. See on 20. sanktsioonipaketis paberil olemas. Kreeka, Küpros ja Malta, kelle merendussektorid teenindavad seda äri, on selle jõustamise blokeerinud. „Seda ei juhtu,” ütles üks diplomaat Euronewsile.

Küpros ise allkirjastas 1. juunil 1,18 mld € suuruse SAFE-kaitselaenu ning võõrustab Nikosia kohtumist, et tuua Vahemere idaosa julgeolek EL-i päevakorda (Zougla). Küpros tahab Euroopa kaitsekoostööd. Ta ei taha keeldu, mis kahjustaks tema laevaregistrit. Kreeka esitas Kiievile kaks ametlikku demarši pärast seda, kui Ukraina meredroon uhtus mais Lefkada saarele (To Vima). Ateena vastustab avalikult varilaevastikku. Kreeka laevanduslobi hoiab mereteenuste keelu siiski surnud seisus.

Venemaa kohaneb juba. Vene lipu all sõitvate varilaevastiku aluste osakaal peaaegu neljakordistus 2024. aasta ja 2026. aasta alguse vahel (KSE Institute). See sulgeb õigusliku lünga, mis tegi Prantsuse pardaleminekud võimalikuks. Ungari näitas, et ühe riigi veto võib hoida Euroopa julgeolekumehhanismi kaks aastat pantvangis. Mereteenuste keeld näitab, et kodumaised laevanduslobid võivad saavutada sama tulemuse määramata ajaks, ilma ametlikku vetot andmata.