Ungarit surub €16.4 billion augustitähtaeg

31. august on piir, mis otsustab, kas poliitiline kokkulepe muutub päris väljamakseks või kaob osa rahast lõplikult. Ungari peaminister Péter Magyar jõudis 29. mail Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga kokkuleppele, mis võib avada kolm külmutatud rahavoogu: 10 mld € taaste- ja vastupidavusrahastust ehk EL-i ühislaenuga rahastatud pandeemiajärgsest investeerimisfondist, 4,2 mld € ühtekuuluvusraha regionaalarenguks ning 2,2 mld € akadeemilise vabadusega seotud vahendeid. Raha eeldab, et Ungari võtab enne suve lõppu vastu rea kohtu- ja korruptsioonivastaseid reforme.

Käepigistusest ülekandeni

Rahandusminister Kármán András kirjeldas ajakava (Telex, HVG): komisjon kinnitab Ungari muudetud taastekava juunis, EL-i rahandusministrid hääletavad selle üle juulis, Ungari viib reformid ellu ja esitab maksetaotlused septembris ning komisjon kontrollib kahe kuu jooksul tingimuste täitmist. Esimesed maksed jõuavad Ungarisse kõige varem 2026. aasta hilissügisel.

Tegelik tähtaeg on 31. august. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse järgi peavad kõik vahe-eesmärgid olema selleks ajaks täidetud, mitte lihtsalt lubatud. Raha, mida 31. detsembriks välja ei maksta, kaob jäädavalt. Ungari on juba kaotanud 2 mld €, mis aegus 2024. ja 2025. aasta lõpus, sest Orbáni valitsus ei täitnud raha vabastamise tingimusi.

Kümme vahe-eesmärki üheksakümne päevaga

Komisjon sidus Ungari kavaga 27 eritingimust ehk niinimetatud super-vahe-eesmärki. Orbáni valitsus täitis neist 17, kümme on veel ees. Kõige raskemad puudutavad süsteemi, mida Orbán ehitas üle kümne aasta: kohtute sõltumatuse tugevdamist, korruptsiooniasjade avamist kohtulikule kontrollile ja riigihangete läbipaistvuse parandamist (Portfolio, Transparency International Hungary).

Kaks tingimust on poliitiliselt eriti rasked. Ungari peab liituma Euroopa Prokuratuuriga, mis uurib EL-i eelarve vastu suunatud pettusi. Samuti tuleb valitsusele lähedastelt usaldusfondidelt võtta kontroll ülikoolide üle. See samm nõuab põhiseaduse muutmist. Magyari erakonnal Tisza on kahekolmandikuline enamus, seega on see tehniliselt võimalik, kuid muudatust pole veel vastu võetud.

Poola pretsedent

Brüsselil on sarnane kogemus Poolaga. Pärast valitsuse vahetust 2023. aasta lõpus vabastas komisjon raha enne, kui kohtureformid olid lõpuni tehtud. Kaks aastat hiljem takistab Poola konstitutsioonikohus endiselt reforme ning Euroopa Parlament märkis 2026. aasta mais, et paljud soovitused on „jäänud täitmata”.

Poola näitele viidates sõnastas Saksa eurosaadik Daniel Freund olukorra otse: „Magyar läheb täna koju lubadusega, mitte rahakohvriga.” Handelsblatt kirjutas, et von der Leyen tahab nüüd „päris reforme, mitte ainult deklaratsioone”. Saksamaa ja veel viis EL-i netomaksjat, nende seas Rootsi, Austria, Soome, Holland ja Eesti, suruvad peale rangemaid tingimusi kogu EL-i eelarveraha kasutamisel.

Kohtuasi võib reegleid muuta

Kogu protsessi kohal ripub Euroopa Kohtu asi C-225/24. Euroopa Parlament kaebas komisjoni kohtusse, sest komisjon vabastas 2023. aastal Ungarile ühtekuuluvusraha ilma, et oleks parlamendi hinnangul tegelikult kontrollinud tingimuste täitmist. 2026. aasta veebruaris soovitas kohtujurist, kelle arvamust kohus järgib ligikaudu kahel juhul kolmest, komisjoni otsuse tühistada. Otsust oodatakse hiljem sel aastal.

Magyaril on midagi, mida Poola peaministril Donald Tuskil ei olnud: põhiseaduslik superenamus ja komisjon, mis on oma varasemast leebusest ettevaatlikum. Ta võib kõik nimekirjas olevad reformid läbi viia. Kui Euroopa Kohus leiab aga, et komisjoni enda väljamaksete mehhanism oli õigusvastane, võib Ungari täita kõik vahe-eesmärgid ja ikkagi avastada, et raha jääb Brüsselisse kinni.